Emadepäevatervitus

Bloged in Uncategorized by lennuk Saturday May 11, 2013

 

Tervitus Emadepäevaks!

Emadepäeva eelõhtul mõtlen ma kõigile oma sõbrannadele-emadele. Loodan, et sul on just selline päev, mida oma mõtetes ootad! Täna tahan lihtsalt patsutada su õlale tunnustavalt! Tubli!
 
Meil kõigil on oma vajadused, ootused, kogemused Emdepäevaga. Mina räägin omast. Sinul on välja pakkuda kindlasti sootuks midagi muud. Tore oleks sinu kogemust ja ootustest lugeda!
 
Ma ei tea kuidas sina, aga mina arvasin alati, et Emadepäev on emade puhkepäev. Et see on päev mil emad saavad jalad kerge liigutuse ja ilma igasugu süütundeta lauale panna ja puhata. Võtta vaba hetk, kui nad seda tahavad. Arvasin, et sel päeval kallatakse kõik emad üle tohutu tunnustuse laviiniga ning pikkade kõnedega, mis tunnistavad ema ennastsalgavat pühendumist teistele. Et see on päev, mil ema kantakse kätel.
 
Olin millegipärast loonud just sellise pildikese sellest päevast!
Tänaseks, oma kolmandaks emadpäevaks olen ma jõundud järeldusele, et see on sama päev mis oli eile ja tuleb homme. Järelikult on mul iga päev Emadepäev!

Edaspidiseks on mul uus unistuspilt tõelisest Emadepäevast – Laps on sulle oma käega kaardi joonistanud!
Või tuleb ka siis, paari aasta pärast korrektuurid oma unistustesse teha?!
Seniks aga tuleb mul tõenäoliselt ise kõvasti tööd selle nimel teha, et kasvatada sellist inimest, kes meeles peaks ja hooliks.
 
Ma ei võta ära abikaasa püüet tabada selle päeva pidulikkust. Sest tema teeb mis tema oskab ja teab. Ma ei saa teda süüdistada oma utoopilise kujutluspildi loomises ja selle mitte realiseerimisel oma pettumises.
 
Miks ma tahan ühel päeval aastas jalad lauale lüüa ja mitte midagi teha!? Seepärast, et oma lühikese emakarjääri aastail olen ma päevast päeva, minutist minutisse kellegi teise oma, pidevalt kättesaadav ja keegi teise käsutuses. Kogu aeg. Ma olen pannud end sageli tahaplaanile. Sageli? Enamuse aja! Kuna mul on iga päev Emadepäev, siis see päev võiks ju siis natuke teistmoodi olla!?
 
Seepärast tahaks ühel päeval aastas võtta nö. tagaistme ja olla kellegil teisel see, kes jookseb-teeb, aimab-ennetab, otsustab-realiseerib-reageerib.
Aga nüüd tean, et emadust ei saa dubleerida mitte millegagi ega kellegagi. Ja sellel ei ole lihtsalt mõtet.
 
Aga kui see üksiolemise vaba hetk saabubki, siis mu süda lõhkeb igatsusest. Ma tahan tagasi! Olla kellegi omand ja kättesaadav iga minut. Tahan tagasi! Olla kõige selle keskel. Ikka ja alati! Oma lapsega! Oma perega!
 
See ongi emadus. Ja seda ei oskagi enne lapse sündi ettegi kujutada. Ja kui teised sellest räägivad, siis seda lihtsalt on raske mõista. Sellest saab aru alles siis, kui oled ise ema.
 
Ilusat emadepäeva kallis kaas-ema! Mul on nii hea meel jagada sinuga sama ametit!
 
Leila, Leo ema

18 queries. 0.726 seconds.
Powered by Wordpress
Reizilennuk Vol 1.