VÕIN RAHULIKULT HINGATA

Bloged in beebi,reizilennuk by lennuk Monday March 21, 2011

Juba nädalaid, kui mitte kuid on mul olnud sisemas suur rahutus. Kuigi Harry kolis end tulevasest beebi toast välja, oli seal siiski veel nii palju tema kraami ja juhtmehunnik kuidagi ei vähenenud.

Lõpuks! Suuresti mu oma jõupingutustega sai tuba niikaugele, et võis hakata värvima. Värvivalik ei olnud väga kerge. Harry tahtis üht ja mina teist. Aga et pall veerema panna, andsin alla ja lasin Harryl valida. Alguses kui värv seina läks, siis ehmatasin ära – et niiiiiii sinine! Aga nüüdseks olen kas harjunud, või kuivades on värv tooni muutnud. Igatahel meie poisi seinad päikesepaistelise päeva taevasinised.

Möödunud nädalavahetus oli mu esimene nädalavahetus üle hulga aja, kus mul ei olnud mingieid ühiskondlike kohustusi. Ja teadsin kohe, et pühendame selle ettevalmistustele. Pühapäev oli pikk töö päev. Värvisime vana kummuti, seinakapi, panime ette uued ribikardinad, rentisime vaibapuhastaja. Tegemist jätkus hommikust õhtuni. Aga nüüd võin rahulikult hingata. Kuigi tuba on tühi mööblist, oleme me valmis! Peaaegu! :)

Õhtul premeerisime ennast jäätisega ning Harry tegi natchos'id. Ja terve öö kannatasin kõrvetiste all.

MÄLESTUS

Bloged in reizilennuk,titetegu by lennuk Monday March 21, 2011

Ma olen õnnelik rase. Tänaseks päevaks on see vähemalt nii välja kujunenud.

Algus ei olnud nii ilus. Ma kartsin ja pelgasin, et minult võetakse ära see, mida nii väga juba aastaid olen püüelnud. Mind valdas pidev ärevus, et see kõik lõpeb. Nii nagu eelmiste lootustega juhtus. Iga arsti juurde minek oli seotud stressiga – kas ikka on beebi alles? Sellele muretsemisele ei andnud kaasa ilmatu suur verejooks ja veritsemine. Ning 16 nädalal ärkasin ühel öösel üles vereloigus. Õnneks iga kord sain tõdeda, et kõik on endiselt paigas.

Kuskil 20 nädala paiku hakkasin kergemini hingama ning kui jõudsin 24. nädalani, siis iga möödunud nädalaga läks olemine aina paremaks. Teise trimestrisse jäid tohutud jalavalud ning tuim parem käsi. Aga see kõik möödus ning nüüd ma ei saa küll millegi üle kurta, kui ainult seda, et keha ei jõua minu energiale järele ning kõik ajab ähkima ja puhkima.

Suurim asi aga millega harjuma olen pidanud on see, et mina kes ma alati olen väga punktuaalne ning täpne, mäletan kõiki fakte ning asju – ei enam. Ma unustan isegi ära, mis ma järgmisena öelda tahan. Paljud asjad on kaotanud oma tähtsuse ning olulisuse.

5 aastat. 60 kuud. Iga kord uus lootus, ootus. Iga kuu suur pettumus ja lein. See ongi vist viljatuse juures kõige raskem, et iga kuu  nagu mataksid kedagi või midagi. Ja siis on paari päevaga vaja sellest kriisist välja tulla, et edasi liikuda. Mul on raske unustada seda igatsust, seda valu. Kuigi ma olen praegu nii õnnelik, mu süda lõhkeb kui kuulen kui keegi teine on selles pikas ootuses ja lootuses.

Me käisime eelmine nädal fotograafi juures. Mul pole millegi erilisega kekata, sest enamuse piltide peal mul nagu kõhtu polekski. Näiteks see!

Meie ja meie väike jääkarupoiss (nii oleme alati kutsunud oma frozen embryot [külmutatud embrüo])

Ma arvan, et ma olen siin kuskil 33 nädalat

Siin on mu kõht pidulik õhupall :)

LAS VEGAS 2011

Bloged in reiz,reizilennuk by lennuk Sunday March 6, 2011

Las Vegase reis oli väga mõnus. Kartsin, et ehk sealne melu ei sobi kuidagi raseda inimesega kokku, aga polnud häda midagi. Ja meil oligi väga tore reis. Ma ausalt öeldes mõtlesin, et rohkem niisama lebotame ja vahime telekat, aga tegelikult olid päevad tegemist täis. Iga päev käisime pikkadel jalutuskäikudel ja Las Vegase kasiinode tänaval juba igav ei hakka. Seal on alati kuhu minna, mida vaadata. Ühel päeval tegime ka väljasõidu. Lahkusime hommikul varakult ning tagasi jõudsime pimedas. Siin pildiline ülevaade meie reizist.

Teel Las Vegasesse

Peatusime Calico Gost Town'is

Kuna sel aastal möödub 150 aastat Civil War'ist, siis olid seal kõvad tähistamised ning meie elamus linnakesest veel suurem

Partisanid

Jänkide laager

Jänkid

Jõudsimegi Las Vegasesse!

Lõuna pargis

Ilmaga vedas meil ka. Koguaeg oli päiksepaisteline!

Vaade meie hotelli aknast. Olime kohe stripil.

Õhtune Pariis (hotell siis)

Pariis päeval :)

Kõtu pilti kah!

Valley of the Fire – selle reisi looduslik elamus

Meie sõber

Lake Mead

Saabusime Hoover Dam'i juurde. See on uus sild!

Hoover Dam

See pilt on võetud selle uue silla peal. Ja kuigi see on betoonist ja rauast, on ta nii kõrgel ja see allavaade on nii jube, et ma olin täielik jänes ja kartsin sellel sillal kõndida. Poseerimiselgi on suu hirmust kõver :)

Hoover Dam üleval alla

18 queries. 0.574 seconds.
Powered by Wordpress
Reizilennuk Vol 1.