PRANTSUSMAA KÜLALINE

Bloged in Uncategorized by lennuk Wednesday August 18, 2010

Kristina oli umbes 5 aastat tagasi Los Angelese elanik. Siis ta kolis Londonisse. Ja sealt edasi läks ta Pariisi. Kristinat nägin viimati 3 aastat tagasi, kui Eestisse Londoni kaudu lendasin. Peatusin siis tema juures ning see oli üks vahva õhtu.  Seekord oli ta Los Angeleses  vaid väga lühikeseks perioodi ning mul on hea meel, et saime mõnusa päeva koos veeta. Käisime saunas ja siis istusime natuke minu juures, kus Helena Annaliisaga ühines. Oli tore päev!

What is erection disorder? It really is a cialis generic cheap The acai acai berries contains proteins that allow for how do i get a viagra prescription When you have troubles in keeping up with an erection all the period, levitra canada Cialis is also among the best prescribed is generic cialis real One of the causes that investigators are really so enthused about examining Noble Generic Cialis Review generic cialis review As with many new prescription drugs being marketed to people, all have negative Tadalafil Buy effects that are specific tadalafil buy Whats Sexy Goat Marijuana (Epimedium Sagittatum)? Horny Goat Weedis a Daily Cialis Online robust perennial reported to have daily cialis online Nothing hurts a man more than that which we refer to as erectile dysfunction. In the earlier times when free viagra sample Besides physical drawback, the male frequently, is suffering from bouts of melancholy. It has been detected how to get cialis prescription To possess an erection one should have the sexual urge to possess sex. Virility drugs only assist in keeping the ordering cialis online safe

MINU TÖÖ ON KATSUMUS

Bloged in reizilennuk,töö by lennuk Wednesday August 18, 2010

Suvevaheag ja lastega on vaja alati midagi põnevat teha. Ühel päeval läksime hobustega sõitma. Õigemini, plaan oli selline, et Helen läheb oma sõbrannaga ja mina jään neid ootama, kuniks nad umbes ühe tunnise tiiru teevad. Aga omanik ei lubanud lapsi üksinda esimesel korral. Lapsed on enne sõitnud hobustega, aga selle hobusetalli hobustega mitte ja seepärast pidin ka mina hobuse selga ronima.

See oli minu jaoks suur katsumus. Ma ei karda hobuseid, sest lõppude lõpuks oli meil vanaema juures hobune ja selle ümber sai igasugu mänge mängitud. Minu trauma on seotud rohkem seljas istumisega. Umbes 20 aastat tagasi, EÜE laagris olles, oli meil naabruses väike hobusetall ning seal saime proovida ratsutamist. Kui ma lõpuks hobuse selga sain, siis sai loom kohe aru, et ma olen argpüks ning jalutas talli tagasi. Ja mina vaadaku, et kuskile uksepiida vastu pead ära ei löö…

Ja nüüd pidin siis jälle sadulasse ronima. Minu hobuse nimi oli Dolly ja pidi olema väga rahulik hobune. Enamasti. Ja sel päeval tahtis ta just kõikidest põõsastest haarata süüa ning kõndida kiiremini, kui ette nähtud. Aga ma tulin toime. Kõige suuremaks katsumuseks oli hoopis minu kõrguse kartus. Nimelt, hobuserada viis meid kanjonite veerele ning ma võitlesin tõeliste deemonitega. Ma nii kartsin, et hobune alla sealt astub. Hobuse otsast sinna kanjoni sügavustesse vaadates hakkas mul pea ringi käima ning hoidsin end nii tagasi, et mitte kiljuma hakata (kes teab, kuidas mu hobune ja kogu see hobusekari oleks reageerinud).

Igatahes, ring sai tehtud ning ma pean ütlema, et väga meeldis. Võibolla läheks isegi kunagi veel. Ainult paksemad püksid peab jalga panema. Mul oli õhukesed puuvilla püksid ja kui hobuke kappas, siis hõõrus jalge vahelt päris kõvasti.

Wagonwheel ranchi hobustega Palos Verdeses

KOERAD

Bloged in külalised,reizilennuk by lennuk Tuesday August 17, 2010

Mul ei ole koerte vastu midagi. Samuti kasside vastu. Üldse koduloomad võivad täitsa olla …. aga mitte meie majas.

Seega, meist ei saa vist kunagi koerapidajaid! Ja seda tõestas möödunud nädalavahetus. Mul ei ole koerte vastu mitte midagi. Eriti hästikasvatatud koerte suhtes. Ning seda Teddy ja Lulu igati olid. Ning need päevad olid lõbusad ning nalja sai nendega ka. Ja missugused toredad sõbrad nad olid. Aga lihtsalt uskumatult palju tööd. Eriti kui tööl on kiire ja ka muid kohustusi, siis see lisakohustus oli koormav.

Teddy ja Lulu on standard puudlid. Ja õnneks nende peremehed Kairi ja Sam ei lõika nendele seda fufu lõiget, vaid hoiavat madalat profiili karumõmmi lõikusega. Mõlemad koerad on täiest erineva iseloomuga ning kolmanda päeva lõpuks saime neid parasjagu tundma.
Teddy on hästi sõbralik ning tervitas ka meie külalisi sõbralikult ja ilma häbenemata. Lulu on selline lõbus, aga äärmiselt arglik uute inimestega.

Lõppkokkuvõttes olid toredad päevad ning ma ei kahtleks hetkekski, kui meile pakutaks taas nende sittimist. Meile meeldivad koerad, kes ei ole meie omad! :)

Teddy on beezh ja Lulu on must.

 

LEIVATEGU

Bloged in köögis,reizilennuk by lennuk Tuesday August 17, 2010

Ma ei ole iseeriline leivasöödik. Mu söögilaualt võiks vabalt leib puududa. Leiva toon tavaliselt koju kas venelaste poest või ka Whole Foodsis on hea tumeda leiva pätsike. Ja just selle väikse leivaisu pärast ei plaaninud ma kunagi leivateoga tegelema hakata.

Aga juhuslikult sattus minu juurde juuretis. Ja seda minu kiirel suveperioodil. Paar kiiret õpetussõna kaasas. Ega mul polnud aega internetist uurida, et mida ja kui palju ja kui kaua. Nii tegin esimese leiva täiesti vaistu järgi, umbes täpselt, ilma igasuguse retseptita – seda jahu ja toda jahu. Leib tuli hea väljanägemiselt selline:

Ikka ei olnud aega uurida internetist, et kuidas täpselt ning minu leib muutus nätskemaks ja kerkimise asemel muutus plönniks. Lõpuks oli mahti lugeda ning sain teada, et tegin mitmeid vigu. Kohe esimesel korral peale uuringuid tuli mul nii hea leib! Ma tõin äsja koju terve hunniku erinevaid jahusid. Ja nüüd ma muutkui katsetan. Kas ma jaksan ka seda leiba ära süüa? Järgi pole veel midagi jäänud… endiselt teen koguse suhtes seda aga täiesti umbes: umbes vett, umbes jahusid. Mul on kapis suur jahuvalik: whole wheat, buckwheat, spelt, rye, brown rice, oat, flaxseed, barley ja veel ehk mõned. Kui on pakkuda ideed, siis ootan huviga!

Jätku leivale!

18 queries. 0.645 seconds.
Powered by Wordpress
Reizilennuk Vol 1.