CHICAGO ja CHAMPAIGNE REIZ PILTIDES

Bloged in külalised,puhkus,reiz,reizilennuk by lennuk Thursday July 16, 2009

Reisiks pidi minema reede pärastlõunal. Kell 9.30 helistab mulle Duffy, et kas mul kotid pakitud ning kas saaksin poole tunni pärast või nii lennujaamas olla? No lugu oli järgmine, et Chicagot ähvardas sel päeval tõeline looduslik kaos – äike ja vihm ja torm. Ning sel juhul lennukid ei lenda. Ilmateade lubas tormis aukusid ning sellega lennuliinid arvestasid ning nad olid meid kähku ümber paigutanud varasemale lennule. Lennujaamas aga tuli rodu takistusi vahele ning lõppkokkuvõttes tühistati kõik Chicago lennud. Õnneks saime me järgmiseks hommikuks piletid.

Siin Helen lennujaamas ootama nö. sõitu koju peale pikka jagamist piletiletis.

Chicagosse saabudes viidi mind otse Chicago Eesti Maja jaanitulele. No see oli nagu Eesti. Looduse poolest. Roheline plats, palju rahvast, kohalik ansambel. Täitsa küla jäänipäeva moodi kohe!

Kahjuks Saku õlut ei pakutud, aga saadaval oli Leedu õlu

Maris ja Kaisa

 Ando, Kaisa, Leila, Tuuli

Elisa leidis endale kuskilt koera, keda ta ajaviiteks kantseldas

Edasi tuli Marise kodu. Nende elutoast avaneb just selline vaade Chicago linnale. Chicago mulle väga meeldib. Kes iganes planeerib reisi Ameerikasse, siis Chicagot võib täitsa julgelt külastada. Piisavalt põnev!

Elisa ja Maya olid nii näljased, et kui toit lauale pandi, siis kohe hakkasid ette tõstma

Pühapäev oli isadepäev ning isad olid palutud hommikusele jalutuskäigule. Siin pole neil veel aimugi, et kuhu täpselt nad teel on. Nimelt olid Kaisa ja Maris oma abikaasadele isade päeva puhul mani-pedi aja kinni pannud. Kui nad vaid seda oleks teadnud, poleks nad ehk nii hoogsa sammuga astunud?

Kui salongi sisse astusime, siis kus nad enam protestida said. Olid lihtsalt fakti ees! Ja kus sa seal teiste ees vastu punnima hakkad. Mehed löödi kohe letti ning peale esimest ehmatust tundsid nad ühtäkki end väga hästi. Naised ja lapsed läksid edasi parki. Pärast olid poisid väga uhked ning võrdlseid oma käsi :)

Esmaspäeval käisime loodusmuuseumis. Loomi ma selles loodusmuuseumis peale kilpkonnade ja sisalike ei näinud. Üks topis  jääkaru oli kah. Põhirõhk selles muuseumis oli looduse säästmisel. Palju oli lastel näppimist ja katsumist. Väga tore muuseum oli igatahes. Kui keegi lastega Chicagosse satub, siis kindlasti soovitan.

Elisal oli tegemist pikaks ajaks ja tegemist oli ma ei tea millega

Selle loodusmuuseumi looduslikeim asi oli liblikaaed

Ja neid lilli liblikad armastavad

Teisipäeval läksime Milleenium parki. Arvasime, et seal on mõnus istuda ja lapsed saavad joosta. Jah, lapsed said joosta, aga jooksid seal suurel platsil kohe laiali ja nii kaugele, et seal olemine muutus eluohtlikuks. Isegi grupipilti ei saanud teha, sest lastel oli koguaeg nii kiire.

Lahenduse leidsime võimsate purskaevude näol. Mayal oli vahetusriided kaasas, aga mina loovutasin Elisale oma kihilisest riietusest särgiku. Nüüd jooksid ka lapsed, aga õnneks ainult ümber purskaevu.

Pargis saime kokku Irenega. See on teine Irene, mitte mu klassiõde San Francisco lähedalt. Irenet tean ma kuskil 12 aastat tagasi, kui ta Los Angeleses reisil käis. Ma ei ole vahepeal temaga miskit suhelnud. Aga meil on mitmeid ühiseid tuttavaid ning Irene on oma olemuselt selline ladna mutt, et jäi mulje, nagu oleks eluaeg tundnud ning alles eile kokku saanud. Samasugune ladna mutt oli ta 7-kuune Aliise.

Ma pean teile rääkima nn. kurja pardi loo. Nimelt, on Marisel rõduuks, mida Maya ja Elisa oskasid lahti teha. Lükkasime küll diivani ette, aga raskekaallased nagu need eesti noored on, lükkasid kerge vaevaga diivani eest ära või sebisid end kuidagi sinna taha. Rõdul viibimine oli sellepärast ebasoovitav, et nad elavad kolmandal korrusel ning Mayale meeldib asju sealt alla visata :) Ja emadel ja tädidel polnud parasjagu aega passida. Õues kuum ka muidugi. Nii tõi Maris välja pehmekese pardikese, kes pigistates teeb vära korralikult  "pääks-prääks" ning millegipärast Maya hirmsat moodi seda kardab. Jookseb kulutulena kohe elamise teise otsa. Maris saabus otsustava sammuga, part pihus ning pani pardi rõdu lingi vahele, pigistas korra "pääks-prääks" ja lapsed hoidsid end koheselt eluohtlikust olukorrast kaugemale. Vahepeal jooksid ikka sinna poole, vaatasid hetkeks parti ja siis tormasid hirmukisaga kaugemale. Ust ei julgenud enam keegi avada. Elisa oli omakorda teoorias väga tugev, nagu selle vanustele lastele omane. Eks ta siis seletas Mayale, et rõdu ust ei tohi avada ning mida kuri part räägib. Lapsevanemad ja tädid said kõhutäie laste kulul naerda!

Kui lapsed magasid, siis muidugi oli suurtel tüdrukutel pidu. Tegime endale midagi mõnusat süüa ning jõime veini või siidrit. Ja kurja parti meie üldse ei kartnud :)

Jason, Marise abikaasa mängib softballi (pesapalli pehmem variant) suveperioodil töökaaslastega. Kolmapäeva õhtul käisime seda võistlusmängu vaatamas. Ma pole siin küll pesapalli väljakute lähedal eriti olnud, aga mõtlesin seal, et küll oleks tore kuskil võistkonnas olla. Ma ikka võistkonna inimene.

Maris, Maya, Jason

Chicago suvi oli imeline kogemus. Tegelikult sellise suvekogemuse saaks vist ükskõik kus kohas viibida – tingimuseks peab olema see, et seal peaks eksisteerima külm talv. Õhus oli tunda, kuidas kõik suve naudivad, kõik istuvad väljas, pargid on rahvast täis, ja antud pildil on näha kuidas ühte joogaklassi pargis tegutsemas ning suveilma ära kasutamas.

Mingi hetk jäin mina lapsehoidjaks ning Maya leidis, et peab endale tegema ripsmepikendused :)

Ja uued proteesid sai ta ka endale :)

Neljapäeval sõitsime Champaign’i, Kaisa juurde. Maya magas enamuse teest, aga ärkas enne reisi lõppu rahutult üles. Üks võimalus oli, et anda talle kätte pastakas ning lasta teha mis ta sellega tahab… Peaasi, et ei jorraks. Ja nii ta endale imekaunid tatuud saigi. Maya – tatuukunstnik!

Champaigne’s enamus unevaba aega möödus vees. Ilm oli palav ning basseine oli läheduses mitmeid.

Kui me vees ei olnud, siis oli meil alati käes mingi joogiline. Degusteerisime Kaisa juures neid päris mitmeid. Siin pildil on mustikaõlu (mis oli nii hea mustika lõhnaga ja maitsel polnud ka viga), BudLighti Lime’i õlu oli väga mõnus kuumas ilmas, Michelob’i Granaatõuna õlu oli ok, täitsa joodav. Aga kõige parem oli Michelob’i kaktuse-laimi õlu. Ma ei ole pikka aega olnud eriline valge veini fänn, aga mõnusa suvise ilmaga on ikka valge vein väga mõnna. Minu selle suve lemmik on Ferrari-Carano Fume Blanc. Pilt on siin!

Samuti valmistasime igasuguseid maitsvaid roogasid. See siin pildil on maasika-kurgi salat. Aga küpsetasime päris mitu kooki. Parim neist oli õuna-martsipani kook. Nämma!

Kui lapsed õhtul magama pandud, siis oli muidugi meil pidu. Enamasti möödus see küll veiniklaasi taga ning HGTV’d vaadates. See on selline kanal, kus ainult kodukaunistus saated. Üks õhtu Ando lubas naised kinno öisele seansile. Käisime vaatamas The Hangover. Oi kui naljakas. Pissisin naerust püksi. Ok, liialdan. Aga naerda sai tõesti kõvasti. Soovitan! Vaata treilerit!

Telekat ja filmi sai tegelikult päris palju vaadatud. Loetlen teile mõned: Brides War oli väga mõnus naistekas! Ning siin on treiler.

Religulous  oli väga huvitav dokumentaalfilm  usulisel teemal ja soovitan seda ka! Siin on treiler!

Kui Chicagosse tagasi tulime, siis Marisega käisime vaatamas ka Proposal’it ning see oli ka super tore. Vaata siit!

Suurimaks ärevuseks oli muidugi see, et Kaisa ja Ando ostsid endale maja. Kuna nad olid just äsja tehingu teinud, siis kahjuks me majja sisse ei saanud.

Küll aga käisime maja ümber kõndimas ning väljastpoolt seda pingsalt uurimas. Maja asub väikese järvekese/suure tiigi kaldal. Majas on 5 magamistuba, elutuba ja nö. peretuba.

Peale aknast sisse piilumist oli kindel, et ost oli õige!

 

Majaomanikud

Vaade tagaaiast

Seal uue maja lähedal on ka park, mille nii väiksemad kui natuke suuremad järgi tsekkasid.

Kuna oli keskpäev ning hirmus palav, siis selle koha peal Elisa ütles: Ma ei taha õue minna! Tema oli oma majakese pargis leidnud!

Laupäeval käisime turul

Ja pühapäeva hommikul käsime pargis

Esmaspäeval sain Heleni jälle kätte ning kojusõit algas. Kodus ootasid mind külalised. Nimelt Signe Saksamaalt oma abikaasaga olid Ameerika reizul ning viimaseks peatuspunktiks oli Los Angeles. Oma reisi kaks viimast ööd veetsid nad meie juures. Õhtul tegime hamburgereid Ameerika moodi ning poest ostsin American Pie. See oli minu esmakordne hamburgeri tegemise kogemus. Kohtumine jäi kahjuks väga lühikeseks, sest järgmine varahommik oli neil juba start tagasi Saksamaale.

Leila, Harry, Jörg, Signe 

What is erection disorder? It really is a cialis generic cheap The acai acai berries contains proteins that allow for how do i get a viagra prescription When you have troubles in keeping up with an erection all the period, levitra canada Cialis is also among the best prescribed is generic cialis real One of the causes that investigators are really so enthused about examining Noble Generic Cialis Review generic cialis review As with many new prescription drugs being marketed to people, all have negative Tadalafil Buy effects that are specific tadalafil buy Whats Sexy Goat Marijuana (Epimedium Sagittatum)? Horny Goat Weedis a Daily Cialis Online robust perennial reported to have daily cialis online Nothing hurts a man more than that which we refer to as erectile dysfunction. In the earlier times when free viagra sample Besides physical drawback, the male frequently, is suffering from bouts of melancholy. It has been detected how to get cialis prescription To possess an erection one should have the sexual urge to possess sex. Virility drugs only assist in keeping the ordering cialis online safe

PIDUSTUSED EESTIS

Bloged in eesti asi,reizilennuk by lennuk Friday July 3, 2009

Mul on köögis nüüd uus tore monstrum, mida ma neil  päevil teile ametlikult pean tutvustama. Aga tänu sellele monstrumile tuli mul nõusid pestes ja koristades kodu kätte Laulu- ja Tantsupeo tule toomine. Ma ei tea kas see, et Eestist nii kaugel või tõesti ongi kõik nii imeline, et vaatasin pisarsilmil! Vaadake siit! Siin on Ühishingamise blogi.  Lihtsalt tahtsin teiega jagada.

ANTIKEHAD

Bloged in reizilennuk,titetegu by lennuk Thursday July 2, 2009

Juuni ongi läbi. See on läinud nii kiirelt. Täis tegemisi hommikust õhtuni ning öösel magan kui nott. Meie vanuses on hea uni vist  varandust väärt. Eks ma siis rõõmusta!

Veel enne, kui ma Chicago piltide ülesriputamiseni jõuan, tahan teiega jagada mu viimase veretesti tulemust. Nimelt, kui me konsultatsioonis käisime, siis võeti minul 7 ampullilist veeniverd. Minust vist ei saa vereandjat, kuigi see peaks mul veres olema, sest minu ema ja isa olid alati kõvad doonorid. Ma ei julgenud vaadatagi. Ja kui vaatasin, siis olemine muutus nõrgaks. Ikka väga nõrgaks.

See ei ole alati nii olnud. Midagi vist juhtub inimesega, kui ta vanemaks jääb. Inimene muutub kartlikumaks ja alalhoidvamaks? Vanasti läksin vabatahtlikult igale ettejuhtuvale ameerika mäele. Paar aastat tagasi pidin ma hirmust Las Vegase New York-New York hotelli super karussellil otsad andma.

Ok, see selleks… Igatahes helistas arst siis mulle teatega, et minus on suuremas koguses antibodisid, mis võitlevad kõige vastu, mis mu kehas toimub. Nii hea kui halva vastu. See siis seletab seda, et ma pole enamasti kunagi haige. Kurvaks teeb aga see, et need paganama antibodid ei lase ka minus midagi uut tekkida. Uus loode on tõenäoliselt  nendele antibodidele midagi täiesti lubamatut ja võõrast.

Nüüd, antikehad – kuulake mind tähelepanelikult! Olge viisakad ja tehke õiged valikud! Nohu – paha, palavik – mitte soovitatav, pahaloomulised kasvajad – koheselt minema kihutada jne. Aga nüüd antikehad võtke teatavaks, et väike beebi minus on oodatud ja loodetud juba pikka aega! Jätke tema rahule! Kas ma pean kordama või saite pihta?

Kahtlased munajuhad on siis minu üks põhjustes ning nüüd on ka teine seletus sellele pikale teekonnale. Mu peas aga haamerdab kurb küsimus: Miks mu keha ei taha mida mina nii väga tahan? Miks?

Positiivse poole pealt niipalju, et asi selle koha pealt ei ole lootusetu. Kuigi ma paljut sellest kõigest täpselt aru ei saa, on arsti sõnul ning teiste kogemusi kuudes see sageli esinev nähtus, mis on stroidide abiga täitsa ületatav. 

Nii ma siis selle teadmisega lootma jään… Kõigest poolteist tsüklit alguseni!

18 queries. 0.951 seconds.
Powered by Wordpress
Reizilennuk Vol 1.