NÄDALAVAHETUS HELSINKIS

Bloged in reiz,reizilennuk by lennuk Wednesday November 26, 2008

Emaga enne ärasõitu

Enne kui täitsa meelest läheb, panen ka reisi lõpu siia kirja!

Helsinkisse jõudsin ilusti. Mul oli järgi tarida suur spordikott ning seljakott, mis oli puhtalt toidukraami emal täis pandud. Ega ma ju teadnud täpselt kuhu ma lähen. Läksin juhiste järgi trammi peale ja siis kuidagi jõudsin ka Stadioni hostelisse. Seal küll suurte kotikandjate peale pole mõelnud. Registratsioon oli teisel korrusel ja pidin seda kivi (4 purki moosi) kotti üles vinnama. Ajastus oli hea, sest kohe poole tunni pärast saabusid ka Kaire ja Livka.

Kaire, Livkaga

Me saime kohe oma tuppa, mis oli meeter korda meeter. Istusime pead jalad koos ja kotid kukil. Jõhkatasime süüa (olin neid hoiatanud, et ema on külmutuskapi kaasa pannud ning et hoiaksid oma kõhud tühjad), jõime jooki ning kindlasti ületas meie jutuvadin lubatud detsibille.

Kui päike loojus (15.42) otsustasime linna peale minna. Kõigepealt shoppasime. Ning siis hakkasime otsime kohta, kuhu maha potsatada. See ei olnud väga kerge ülesanne, sest kodutöö oli tegemata. Lõpuks maabusime täiesti suvalises ja tee peale ettejäävas pubis (Public Kitty house või midagi sellist). Muusika oli vaikne, sumin talutav ning seega oli see tegelikult ainuõige koht suhtlemiseks.

Mõtlesime ka edasiminekule, aga siis korraga kõigi suust tuli ühine soov – lähme hostelisse tagasi! Ja jätkasime seal  jutustamist kella 2ni!

Pargiveerel olid arooniad. Küll maitsesid hästi! Oleks tahtnud kohe siirupit teha :)

Kõige lehesem puu sellel reisil

Vaated tornist

Torni ronisid ka naljakate mütsidega neiud. Olid teised Inglismaalt ning üks neist hakkas abielluma. Meie näkid said ka mütsipildile!

Ilm oli järgmine päev lihtsalt fantastiline. Selline selge ja karge! Üritasime küll varakult välja saada, aga ei õnnestunud. Lõpuks kolisime ikka välja ja hakkasime kuskile poole sammuma. Kottidega. Eesmärk oli vist mind kõigepealt ära paigutada lennujaama bussile. Aga kuna aega oli, siis tegime pilti puuga ja ilma puuta ning sõime arooniaid ning teele ette jäi torn, kuhu pidi kindlasti üles ronima. Õnneks küll ikka lift viis!

See lõpuseiklus oli lihtsalt fantastiliselt mõnus ja lõbus! Ning tornivaade oli boonus!

Ja oligi aeg läbi….

Mina suundusin oma Finnairi bussi peale ning tüdrukud kobisid linnapeale. Ja algaski kodusõit…

Tagasilend Helsinkist New Yorki hilines natuke ning see jättis mulle transfeerimiseks väga lühikese aja. Oligi… 20 min lennukini ning ega ükski tolli ohvitser ei hooli ju sellest, saatis mu ikka rivi lõppu. Küsisin ise järjekorra ees, et kas lasevad ette? Lasid, olid ise ka kiirustajad. Kui väravasse tormasin, siis just kõlas valjuhääldis, et viimane kutse sellele lennule! Olingi viimane inimene (nii nagu aasta tagasi Chicagos). Küll aga lennuk istus veel tund aega lennuväljal. Kõigepealt oli mingi probleem mingi kotikonteineriga (kindlasti minu viimased kotid) ning siis oli ka ilmavärk segajaks. See viimane ots oligi ehk kõige sellisem sipelgate peal. Tahtsin juba koju!

Ja jõudsingi. Siin aga oli selline kuumus ning sadas mitte vihma vaid tuhka.

Aitäh, et ette võtsite ning Helsinkisse tulite!

Küll mul oli vahva reis! Vot see oli tõeline puhkus! Fantast! Praegugi on nii hea ja mõnus sellele tagasi mõelda! Soovin kõigile selliseid vahvaid reise!

What is erection disorder? It really is a cialis generic cheap The acai acai berries contains proteins that allow for how do i get a viagra prescription When you have troubles in keeping up with an erection all the period, levitra canada Cialis is also among the best prescribed is generic cialis real One of the causes that investigators are really so enthused about examining Noble Generic Cialis Review generic cialis review As with many new prescription drugs being marketed to people, all have negative Tadalafil Buy effects that are specific tadalafil buy Whats Sexy Goat Marijuana (Epimedium Sagittatum)? Horny Goat Weedis a Daily Cialis Online robust perennial reported to have daily cialis online Nothing hurts a man more than that which we refer to as erectile dysfunction. In the earlier times when free viagra sample Besides physical drawback, the male frequently, is suffering from bouts of melancholy. It has been detected how to get cialis prescription To possess an erection one should have the sexual urge to possess sex. Virility drugs only assist in keeping the ordering cialis online safe

REEDE SOOMES

Bloged in reiz,reizilennuk by lennuk Friday November 14, 2008

Hetkel tõenäoliselt hästi lühidalt ja ilma piltideta (kui ma just ennast siia arvuti taha une arvelt ei unusta).

Täna on ema juures viimane päev. Homme hommikul kell 11 stardin rongiga Helsinkisse. Helsinkis saan kokku Livkaga ja Kairega.

Hommikul tegime väikese lenki (jalutuskäigu). Vähemalt planeerisime nii. Juhtus aga, et tee peal hüppasime sisse paari kirpiksesse ja veel peatusime turul ning astusime läbi nn. iluinstituudist. No selle otses mõttes! Nimelt on ema lähedal üks juuksuri kool, kus siis saab juuksuriõpilaste prooviparukas olla :)

Kui koju tagasi jõudsime, siis tegime ennast natuke ilusamaks ja läksime linna pidulikule lõunasöögile. Valisime selleks viikingite restorani Harald. See oli nn. teema resto ning toit oli hää ja olemine hubane ja lõbuski.

Plaanis oli tagasi koju minna, aga stoppasime iiri pubis. Istusime seal veidike ning alles pimedas jõudsime koju. Kas teate (Cali rahvas siis), et siin päike loojub homme siin juba 15.49 ja tõuseb alles 8.20

Oli küll plaanis, et äkki läheme täna tantsule, aga lõpetasime sellega, et ema küpsetas pizzakooki (et Helsinkisse kaasa võtta), näitas kuidas mingit kooki valmistada ja siis veel näitasin emale paari asja kompuutris, et kuidas üht või teiste asju teha.

Mina pakkisin kotti ja kott on mul raske. Raskeks teevad selle 4 purki moosi. 2 purki purustatud värskeid jõhvikaid, 1 purk purustatud tooreid pohli ning üks ema tehtud õuna-pohla moos. Ma loodan, et mind tollis läbi lastakse. Ma olen enne ka  moosidega läbi tulnud, et vast ei tule probleeme.

Aga Aigi saadetud seakõrvad pean küll tee peal ära sööma! Ja Livka lubas veel lisa tuua, nii et söön end seakõrvaks. Ameerikasse ei tohi ju miskit lihatoodet tuua!

Head ööd ja tõenäoliselt kirjutan alles Los Angelese aja järgi esmaspäeval! Mul on olnud väga super lahe ja mõnus reis!!! Ja see veel ju jätkub, ega see veel lõppenud ei ole…

Jätan teid siia nüüd kommenteerima ning ennustama, et kuidas siis Helsinki aeg välja kujuneb!

 

 

NELJAPÄEV SOOMES

Bloged in reiz,reizilennuk by lennuk Thursday November 13, 2008

Hommik möödus koduselt. Ei rutanud välja. Kella 11 ajal tuli aga selline erakordne päike välja, mida ma pole veel nende päevade jooksul siin näinud ning mina kohe nõudsin kohe paaniliselt õue minekut. Oleme siin väga palju ja pidevalt väljas olnud ning käinud ja kõndinud maha meeletuid kilomeetreid. Tänase matka lõpuks tundsime me mõlemad end ikka päris väsinununa.

Tänu päiksele oli ka taevas kõrgemal ning pildid särvamad!

Kanarbikku on kaunistuseks siin igal pool! Linnas välipottides ja akna veerte peal.

Siin ülal oleval pildil on ema oma maja taustal. Raudtee läheb kohe siit vasakult poolt. Rongid on aga siin nii vaiksed ning aknad on tõenäoliselt nii helikindlad, et mina nagu rongi ei kuulegi. Paar korda ehk olen tähele pannud! Siis kah olen juhtunud kas aknast välja vaatama või on aken lahti.

Seda säravat päikest jagus aga maksimaalselt 45-ks minutiks, siis vajus taas taevas alla ning kohati ka tibutas. Mind see vihm ja tibutus siin olles ei ole üldse häirinud. Sajab või mitte, me oleme oma käigud ja tegemised küll kõik teoks teinud!

Tegime aega parajaks, kuna emal oli silmaarsti aeg ning istusime kohalikus Mehhiko restode ketis "Pantcho Villa". Menüü oli aga kaugel sellest mida mehhiko toit peaks endast kujutama. Oli vaid ehk 3 rooga menüüs, mis meentuasid natuke mehhiko toitu.  Vähemalt nimed olid nõnna! Ülejäänud oli ikka selline tüüpiline Soome menüü a la valkosipuli perunat ja peruna muusi :) Meie tellisime korvitäie natchosid ning juurde anti salsat ja natcho juustu. Salsa oli nagu tomatikemüüze, millel ei mingit teravust! Aga oli ok. Mis ma siin ikka virisen!

Õhtul ema küpsetas, ok… õigemini õpetas mind kuidas leiba küpsetada. Seletas pikalt ja laialt. Ei tea kas mul midagi meelde ka jäi!? Eks ta peab kunagi kindlasti taas kordama ennast, kui mul küpsetamiseks peaks minema. Aga leib tuli hea. Pani kõigepealt juba eile ruisjauhe (kas see on nüüd rukkijahu?) ühe viili (jogurti taoline asi) ning natukese keefiriga "ligunema". Siis täna lisas pärmi, natuke soola ja pipart ning tavalise nisujahu ning peotäie kaerahelbeid. See kerkis ja siis ema veel tampis ja sõtkus seda ning vormis pätsiks. Pani pannile veel kerkima ning siis ahju. 225 C ja ma ei mäleta kui kaua… Aga väga hea! Maitse ja tekstuur.

Soe ja värske leib võiga oli loomulikult suurepärane!

KOLMAPÄEV SOOMES

Bloged in reiz,reizilennuk by lennuk Thursday November 13, 2008

 

Mõista, mõista, mis see on?

Ema on ikka päris mures. Laps on külas, aga kodusööki teha ei saa, sest tollel on väga kummalised soovid :) No olen teile ju maininud, et mida ma siin söön! Näiteks, pildil olevad veripannkoogid olid mu toeaks hommikusöök. Aga ükspäev sõin ma täitsa külma kõhuga külma maksalaadikot hommikusöögiks. Kahel hommikul olen söönud karjalapiirakaid munavõiga. 

Kolmapäev oli muuseumipäev.

Kõigepealt käisime Spy Museum‘is – luurajate ja salaagentide muuseumis! Ainuke maailmas! Maksis see lõbu 7 eurot. No seal oli palju lugemist. Seinad olid täis artikleid ja teavet maailma suurimate salaagentide kohta – nende elulugusid ja tegusid. Näituseks oli ka välja pandud hulgaliselt salakuulamis vahendeid. Mul oli natuke liiga raske kõike seda suurt infot soome keeles lugeda. Aga oleks saanud ka küsida inglise keelsed materjale. Käidud. Linnuke kirjas.

Salaluure muuseum asub Siberia kompleksis, kus on palju söömakohti ning kinomaja.

Oi, Lenin! (poseeritud)

Ja siis edasi Lenini muuseumisse! Väidetavalt on see üks ainumaid püsiv Lenini muuseume. Paljud muuseumid on suletud ning Venamaa Lenini muuseumid ei pidavat pidevalt lahti olema. Muuseum asub Tampere Tööliste Majas, kus (oli vist) 1905 aastal Lenin ja Stalin esimest korda kohtusid. Lenin oli ju väga palju Soome seotud. Siin on muuseumi veebileht. Muuseum maksis 5 eurot. Seda kõike oleme mu koolis söögi alla ja söögi peale saanud. Ega suurt ju tegelikult preaegu ei mäletagi, aga kui seal luges, siis oli küll tuttav äratundmine. Järjekordselt oli palju lugemist. Keegi kohalik teadis rääkida, et Tampere on väga nö. punane. No oli väga punane!

Leila koos noore Uljanoviga

Õhtul sättisime end tantsule. Kolmapäev küll, aga sommid ju kõvad tantsulõvid! Läksime Hämensilla tanssiravintolan. Hm! No mis ma oskan öelda! Ma pole ju 100 aastat nö. väljanäitusel käinud. Sest just niimoodi ma ennast seal tundsin. No peale väikest veini läks nagu olemine lahedamaks. Mehed muutkui tiirlsid ümber, aga ainult kaugustest ja sõid pilkudega. No siis ikka mingiks hetkeks, kui neil piisavalt palju kraami ninas, juleti ka jutule tulla. Olugu öeldud, et kaader oli koos! Ja oli ikka pensioniealine porruka, mõningate eranditega.

Tuligi esteks üks meesterahvas meiega rääkima. Kurtis, kuidas Kajaanis naisi ei ole ja naised ei taha sinna kuidagi jääda, sest ei ole perspektiivi. Arvas, et naised nõuavad liiga palju lilli ning samas midagi ise vastu ei anna. Ok, siis ta sai teada, et ma olen abielus ning tegi kähku minekut. Siis tuli jutule üks jahimees. Alguses oli normaalne jahimehe juttu ajada, aga siis kukkus kohe teine teatama, et tal on korter ja teine korter ja punane mökki ja … midagi kindlasti veel. Ja siis hakkas ta Ameerikat maha tegema. Et mis nõme maa ja et kõik seal nii odav, sest palka makstakse nii vähe jne. jne. Ma küsisin, et kas ta on Ameerikas käinud? Ei olnud.

Ahjaa, meid peeti õdedeks!

Mõtlesime, et aitab ja olime just püsti tõusnud, et lahkuda, kui üks meesterahvas tuli mind tantsule paluma. Mina olin aga tantsule tulnud suure kotiga. Ema veel õiendas, et kuhu sa sellisega lähed, et siis ei saa tantsule minna. Aga mulle oli nagu seda kilbiks kaasa vaja. No, läksin tantsima ja jätsin koti emaga. Pärast kahetsesin… Ja oligi põhjust, sest emat oli ka tantsule palutud, aga ta pidi mu "kohvrit" valvama.

Siin on siis üks neiu enne tantsuõhtut!

Meie tantsusaalis

SOOME TEISIPÄEV

Bloged in reiz,reizilennuk by lennuk Tuesday November 11, 2008

 Minule algas päev varakult. Uni läks kuidagi kella 5 paiku ära. Ma küll lebotasin ja üritasin, aga ei. Venitasin küll kuskil kella 7ni välja, aga siis hakkasid lamatised tekkima.

Hommikusöögiks panime ahju mõned karjalapirukad ning mina tegin munavõid. Küll oli nämma!

Et mida päevaga peale hakata? Kaalutlesime, kas minna luurajate muuseumisse või Lenini muuseumisse või minna taas kaubareisile!? Kuidagi iseenesest suundusime kaupluste poole. Mind ei huivta absull kauga ostmine, kuivõrd vaatamine ja imetlemine. Ema teadis, et kuskil ikka jupp maad sinna poole on suur Prisma ning Halpa-Halli. See jupp maad sinna poole osutus päris pikaks ning väike tibutus kodust lahkudes muutus poolel teel tõeliselt tugevaks vihmasajuks. Lõpuks jõudsime kauplusteni ning asetasime oma kindad ja mütsid kõik kärule ilusti laiali – kuivama!

Aga seekord sooritasimegi mõningad ostud. Kuigi mul ei ole kavatsus hakata komme vedama (et saaks siis neid jõhkadada), ostsin ma siiski mõned vastikud lakritsad. Et vähemalt ei ole käsi koguaeg pikas!

Kui lõpuks olime oma kaubaimetlemisega valmis, siis oli ka ilm ilusaks läinud. No ilusaks siis Soome hilissügise mõistes! Ma tõesti olen unustanud kui pime ja hall võib see argipäev olla. Taevas on nii madalal ja selline tunne, et see nagu pressiks peale. Aga tegelikult on ikka õhk mõnusalt karge (kui ei ole vihma). Selles on mingi omamoodi võlu!

Kõht oli selle vantsimise peale tühjaks läinud ning astusime sisse kohalikku hiina restorani. Proovisin siis Sweet and Sour Chickenit (magushapu kastmes kana) ja see on siin midagi muud, kui meitel. Siinne kana taignas on korralik rinnajupp tainas ning näeb välja nagu väike pontshik! Magushapu kaste oli kõrval. Pratud riis oli enam vähem, no välimuselt peaaegu Los Angelese hiinakate sarnane. Ja pulkasid seal restos polnudki!

Alustasime oma seikluspäeva enne kella 10t ning koju jõudsime kuskil kell 4.30. See oli ikka päris kõva matk mis me täna ära tegime! Ema oli päris väsinud! Ja mina ka!

Just tulime saunast! See sobis suurepäraselt tänase päeva lõpetuseks!

Täna tegin ainult 2 pilti! Ja siin need on:

Ladistas ja marjakesed ladistasid ka!

Lihtsalt üks suvaline elurajooni pilt!

Selline lihtne ja mõnus oligi me päev!

SOOME ESMASPÄEV

Bloged in reiz,reizilennuk by lennuk Monday November 10, 2008

Magasin ühe jutiga ning sügavalt. Ärkasin üles ja oli juba valge! Ju maga magasin vajaka jäänud und välja. Aga tegelikult pean küll mainima, et ajavahe all ma pole absull kannatanud! Ja see on küll suurepärane ime!

Hommikul läksime kohe järjekordsele matkale. Lihtsalt linnavahele hoogsa sammuga ning uudishimuks ka mõnest poest läbi! Soome on just selline nagu teda olen aastaid kogenud. Kõik on korras ja esteetiline.

Lõunaks tulime koju ning siis seadsime sammud teises suunas. Ilm oli enamuse päevast kergelt päikesepaistene. Alles õhtupoolikuks kiskus halliks.

Siin mõned pildid tänasest päevast:

Tampere Keskitori – peaturu plats

Emale inspireerisid kanarbikutaimed ning minagi jäin peale poseerima koos taimedega! 

Sellist sügisest pilti näeb siin palju! Tagaplaanil hästi uduselt, kohe hästi uduselt ja isegi mitteaimavalt on Särkaniemi lõbustuspark. Olgu mainitud, et ema elab sellest jalutuskäigu, ok… korraliku jalutuskäigu kaugusel.

Teel linna!

Ja ongi õhtu. Ema koob sukka ning mina panen tänaseid pilte üles. Õhtul käisin mina veel toidupoes. Lihtsalt vaatlemas. Tulin ära verikookidega (midagi taolist nagu verikäkid) ja leibjuustuga.

Homme on jälle päev!

LAUPÄEV JA PÜHAPÄEV

Bloged in reiz,reizilennuk by lennuk Sunday November 9, 2008

No mina ei tea miks, aga mul on võimatu pilte üles laadida. Küll aga panen üles lingid! (sain probleemi vist lahendatud…) Vaadake siis lisaks! Väga ebaatraktiivne, aga ma tean, et Piret nii kannatamatult ootab! Magasin hästi. Hommikul läksime kohe varakult välja ümbruskonda kõnnile! Teekond viis turule ning sealt sai ostetud kala! Kuidas on muigud eesti keeles? Igatahes, nende haisvate kaladega me koju ka sammusime. Muigu pildid  lähemalt ja veel lähemalt:

Kodus ema praadis need ruisjahuga paneeritult ning iga kalaaustaja vesistagu. Kala mitteaustajad hoidku aga mokk kinni :) Siin ema stiilinäide kalapraadimisest:

ja siin on praetud muigud: 

Kalapäev aga jätkus. Ema oli eelmine päev lõhe soolama pannud. Kui nämma! Siin on taas stiilinäidet: 

 

Pärastlõunal ja peale kalarohket lõunat läksime taas ringkäigule. Selle pildi juurde 

üks naljalugu. Ema on ikka kõva lillearmastaja. Temal on vaasis 3 lilleoksa. Maksaruohue on nimi. Kohalik sügislill. Neile lillevartele olid juured alla tulnud ja nüüd ema haub plaani, kuidas ühiskonda kaunimaks teha. Tänavanurgal on ta leidnud ühe lillepeenra (pildil osutab ta just sinna), kuhu ta planeerib salaja istutada need taimed. Läksime kesklinna ning sattusime taas turule. Tundub, et turud on siin raskelt popp värk. Turud siin ja turud seal!

Piret palus maksalaatiko pilti! Palun!

 Kas paistab nämma? Siin on retsept neile, kes soovivad ühineda minu lemmikroogadega.

Emal on tulemas juubel ning Katre, Aigi ja mina nuputasime välja temale selleks puhuks kingi – mp3 mängija, iPod nano. Lisasime kingipakki ka kõlarid! Komplekt missugune! Ema käib palju väljas kõndimas ning hää Mati Nuude saatel marssida. Samas saab ta ka kodus kuulata nii muusikat, kui ka raadiot. Ma täitsin iPodi kõikvõimaliku eestimaise musaga! On kuskil netis mõni koht, kust Eesti musa talle tõmmata? Ema jäi kingiga väga rahule. Nüüd tegelen talle süsteemi selgeks õpetamisega. Siin on kingiavamis pilte:

Laupäeva õhtul võtsime külalisi vastu. Ema sõbranna Leena oma tütre Eliisaga. Pühapäeval on terve päeva tibutanud ja sadanud. Hommikupooliku istusime külalistega.

Siin trügisin mina etteritta ning hõivasin kogu pildi enda teadmata  Järgmisel pildil parandasin ennast: 

Pühapäeva pärastlõunal läksime tibutamise kiuste pikale jalutuskäigule. Ning sellest ülejäänud aja oleme söönud, ma olen õpetanud emale iPodi kasutamist ja muud nipet näpet. Homme on jälle päev! Ilm on hall, aga seda vist oligi oodata!

REIZIST LÄHEMALT

Bloged in reiz,reizilennuk by lennuk Saturday November 8, 2008

Meil on seljataga tihe laupäev ümbruskonnas ringi jalusseerides ja lihtsalt uudistades. Õhtul aga ootame külalisi. Salatid on kapis valmis ning ema teeb väikest puhkust ning mina kasutan hetke, et oma reizi reisimuljed kirja panna.

Tagant järgi mõeldes sujus kõik lihtsalt suurepäraselt. Lausa lust ja lillepidu! Tegelikult kõik nii roosiline iga reisihetkel ei olnudki! Selle umbes 20 tunnise reisi sisse mahtus palju närveerimist ja pabistamist – nii minu moodi. Aga kes enam seda mäletab, sest kõik mida kartsin ja mille üle muretsesin sujus ja lahenes nii kenast. Siin ma siis olen ja ma isegi ei maadle ajavahega!

Kõigepealt ajas mind taksodispetsher närvi sellega, et üritas mind veenda selles, et välismaa lendudele peaksin ma lennujaamas olema 3 tundi varem. Aga mu töö ei võimaldanud lennujaama jõuda varem kui 2 tundi. Kui lennujaama jõudsin, siis hingasin kergedatult, sest enda üllatuseks leidsin eest suhteliselt tühja lennujaama. Süda rahunes ainult korraks, sest kohe tuli uue shok, kui märkasin, et mu boarding pass on ainult Londonini ning samuti mu kott saadetakse ainult Londnisse. Et milles siis asi!? Mu Los Angeles-London lend oli American Airline ning London-Helsinki lend oli SAS’i tütarfirma Blue1 ja nende lennufirmade vahel ei ole lepingut, et kotte edasi saata ja seepärast ei saa ka boarding pass’i. Hm! Esimest korda kuulen sellist asja, et kotte lõpuni sihtkohta ei saadeta. Ei aidanud ka superviser’iga rääkimine ning ei jäänudki muud üle, kui loota, et ma jõuan 2 tunni jooksul oma koti kätte saada, passikontrollist läbi käia, korraks jalg Inglismaa pinnale panna ning siis kähku terminali teise otsa, et Helsinki lennule check-in teha ning kott ära anda! 

Helistasin Katrele, kes siis emailis Kadile Inglismaal, et kesto teab… Ma ikka oskan endale igasuguseid stsenaariume välja mõelda! Mina ju ka hästi tark tüdruk ning läksin reisile nii, et mul polnud ühtegi telefoni numbrit kaasas! Isegi mitte ema oma! Lootsin siis, et Katre kaudu saan Kadi numbri kuidagi! Kui peaks vaja minema…

Lennureis iseeneset läks kenasti. Magasin tunni aja kaupa paar korda ja vaatasin muutkui filme ning Harry andis mulle ju oma iTouch’i kaasa (mitte päris vabatahtlikult), millele ta paar filmi ja teleshowd pani. Aeg läks väga ruttu! Aga minu hirmuks lennuk ähvardas natuke hilineda. Kahest tunnist sai 1 tund ja 20 minutit, kui sedagi. Aga õnneks läks kõik nii libedalt ja kiiresti.

Üks asi pani mind Londoni lennujaamas imestama. Nimelt, küsisin päris mitme inimese käest paari erinevat asja ning enamus olid neist umbkeelsed. Nad tõesti ei saanud must aru. Mina arvasin, et ainult Los Angeleses võib nii juhtuda!

Helsinki lennuk oli nii tühi! Sõit läks jälle nii kärmelt. Lennujaamas üritasin siis ellu äratada ülivana Nokia telefoni, mille ma eelmine kord Eestist kaasa tarisin. Ema oli mulle saatnud SIM kaardi. Siis ahhetasin – telefon ju on, aga kellele ma helistan!? Sest mul pole ju ema numbrit! Püha müristus!

Õnneks tuli meelde, et ma olin koti aadressisildile mitte ainult ema aadressi kirjutanud, aga ka ema mobiili numbri. Ok, tore! Aga ma olin numbri tõenäoliselt valesti maha kirjutanud, sest telefon muutkui ütles, et seda numbrit ei eksisteeri. Tere varianti!

Ok, see-eest oli kohe aeg bussile minna ning ka sõit läks kähku. Magasin natuke ja ülejäänud aja mängisin arvuti mänge!

Ema oli mul bussijaamas vastas. Ja siin ka minu närveerimised ja pabistamised lõppesid… Koju jõudsime kuskil peale südaööd ning siis veel tegutsesime ja muljetasime natuke. Uni läks nagu ära. Aga sundisime end ikka magama ning sain ilusti oma une täis!

Igatahel, mul ei olegi ajavahe-vaeva!

Laupäevane päev on peaaegu seljataga ning sellest muljetan hiljem!

KOHAL!

Bloged in reiz,reizilennuk by lennuk Saturday November 8, 2008

Mul oli suurepärane ja ilus reis. Igasuguste väiksemate ja suuremate vahejuhtumite ja alarmidega, aga sellest kõigest lähemalt hiljem!

Esimene jalutuskäik karges ilmas tehtud, turul käidud, muigud ostetud. Ahjaa, lähikaubast ostsin ka lakritsa jäätise ära!

REIZIETTEVALMISTUS

Bloged in reiz,reizilennuk by lennuk Monday November 3, 2008

Jah, pole vist vale väita, et olen juba kerges reisiärevuses.

Kott on peaaegu koos, ainult kindlasti veel paar korda ümber pakkida. Ikka ju juhtub nii, et pakid ja siis pakid ümber ja siis pakid uuesti ümber.

Soojad riided olen ka kokku ajanud. Mul on hirmus soe jakk, aga nüüd tuleb vaid võluda, et vihma ei sajaks, sest talvejakk on…. samsist (või kuidas seda materjali kutsutakse?!). Kuigi, kes mulle seda jakki laenas vandus mulle, et tema ka sellega vihma käes käinud. Hm, kahtlane….

Sain ka kõrgema tallaga ja vett pidavad botased. No kontrollime, kui vett pidavad nad on! Kas saan lombist kuiva jalaga läbi?

Sall on täitsa olemas ja ise kootud! Käisin oma lõngavarandust läbi ning oh imet, aastaid tagasi olin kudunud ühe sooja salli ning see sobib nii hästi mu jakiga. Sall ehk natuke jupats. Lõng sai ennem otsa, kui sall pikaks sai…

Müts on ka olemas. See on ema kootud.

Kinnastele pole veel mõelnud, aga vist peaks! Vaatan, kas leian üles mõne kinda mis kuivõrd-sedavõrd sooja hoiab!

Soomes tahan kindlasti maiustada oma lemmiktoitu: – maksalaatikot. Siis tahan süüa leibjuustu murakamoosiga. Loomulikult lakritsajäätist!!! Mida veel peaks proovima?

Ja kui keegi juhtub 15. novembril Helsingis olema, siis andke teada!

Reisimuljeteni!

18 queries. 0.584 seconds.
Powered by Wordpress
Reizilennuk Vol 1.