Chicago reiz

Bloged in padjaklubi,pereelu,puhkus,reiz,reizilennuk by lennuk Sunday June 29, 2008

NB! Ma soovitan teil minu blogi alati vaadata Firefoxiga, sest Internet Expolreriga on see üks suur mess! Kui sul ei ole Firefoxi, siis downloadi see siit! Peale selle sain ma Explorerilt 2 nädalat tagasi viiruse arvutile… Yaiks!

Olen siis tagasi nädalaselt Chicago turneelt! Ma olin seda väga pikka aega oodanud. Olin siin viimasel kuul endasse tõmbunud ning ei tahtnud kellegagi rääkida. Chicago loodetavasti oli selles suhtes verstapostiks.

Minnes oli lennureis lust ja lillepidu. Heleniga bravuuritsesime esimeses klassis. Millal teie nägite viimati lennukis ehtsaid kahvleid ja nugasid? Isegi joogiklaasid olid klaasist ning veiniklaasid, ning seda viimast kallati pidevalt juurde!  Helen sai lennujaamas ilusti üle antud ning minu puhkus võis alata.

Staabiks sai paariks päevaks Marise ja Jasoni elamine Chicago Bucktownis. Et ikka oleme Chicagos sai kinnitust, kui rõdult heitsid pilgu kaugusse. Sealt paistis Chicago kesklinna kaunis ja kõrge siluett. Aga linn sai sellel reisil teisejärguliseks ning võtsime varakult laste rütmi. Tundus, et nii on just kõige parem. Lapsed magatatud ja söödetud, siis oli meil kõigil lihtsam ja mõnusam ning rahulikum. Ja tegelikult oligi ju just see seltskonnatamine selle nädala eesmärk. Ja linna vaatasime rõdult.

Korra ikka või paar saime linnapeale kah. Ühel õhtul käisime välikontserdil, mis kujunes väga meeldivaks üllatuseks… Midagi Hollywood Bowli sarnast. Varju all ja rivi peal istuvad need, kes kallima pileti ostsid. Meil oli murupilet, tekk, toidud ja loomulikult vein. Ja lapsed. Arvasin algul, et kõik ümbruskondsed vihkavad meid, seda enam, et jäime täpselt 5 minutit hiljaks ning lõime krabistades oma laagrit üles ning lapsed tormasid ühe seltskonna juurest teise juurde. Aga tegelikkus oli midagi muud. Kõik seal murul oli nii "layed back" ja seltskonnajuttudele taustaks tuli siis midagi ka sealt lavalt. Kes esines? Mina kohe ei mäletagi, aga taustaks oli see jazzilik muusika lihtsalt suurepärane.

Milleenium Park Chicagos

Ravinias kontserdil

Chicago staabis sõime mõnusaid sööke, jõime häid veine ning paari päeva pärast viisime oma staabi üle Champagne’sse Kaisa juurde. Umbes 2 tundi Chicagost. Pakkisime oma killavoori kahte autosse ja läkski sõiduks. Ma ei teagi, kuidas see juttude järgi kaunis linnake välja näeb, aga see ei olnudki eesmärk. Nautisime hoopis majaümbrust koos tiigi ja basseiniga. Tegime hõrku toitu ning jõime veel rohkem veini.

Natuke ikka majast välja ikka saime. Käisime sisebasseinis ujumas ning sõitsime linnaskesest välja Amishite külla liha ostma, et shaslõkki teha.

Veiniõhtud kestsid hilisööni ning jutuvada kulges väga huvitavatel teemadel. Palju minevikku ja meenutusi, aga ka olevikku ning hetkeprobleeme. Igati tervendav. Nagu oleks terapeudi juures käinud… Neid õhtuid jään ma igatsema!

Ühel õhtul käisime ka kinos. Lapsed magama ja tormasime kinno. Sex and the City’t vaatama. Kinoteater oli aga nii külm ja meie ilma soojemate riieteta ning paljusti külmetamise peale kuluski kogu energia. Filmi ei saanudki nautida. Ma olin seda enne näinud ning selle tõttu oli külmapinge veel hullem! Aga seiklus oli see ikkagi, sest kui koju saabusime, siis Ando jooksis pudeli ja luttidega kahe toa vahet. Olid just pool  tundi tagasi mõlemad näkid häält hakanud tegema.

Päevad möödusid titeprogrammi tähe all, kuid sageli pidid lapsukesed ennast täitsa meie lainele ja meie jutuprogrammiga arvestama. Nii jäigi paar korda hommiku lasteüritus ära, sest õhtused jutud olid vaja lõpetada. Kui lapsed magasid, siis lösutasime diivanil ning vahtisime kodukorrastus ja -dekoreerimis saateid. Arvustasime ja unistasime.

Nädal möödus kähku, kuid oh mis imeline nädal!

Siinkohal esitlen meie põhiliste kangelaste, Maya ja Elisa autahvli pilte.

 Elisa (15 kuud) läbis käitumise kooli väga edukalt ning lõpetas kuldmedali ja kiituskirjaga. Aga vahel juhtus ka nii…

Maya (17 kuud) lõpetas samuti käitumise kooli kiituskirja ja kuldmedaliga. Aga vahel juhtus ikka ka nii…

Tagasilend nii luuleline ei olnud. Palju oli draamat. Jälle esimene klass ja seekord vahemaandumisega Dallases. Kuna lennuk natuke hilines ja kui ummisjalu lõpuks olime õigesse väravasse jõudnud, siis tuli välja, et lennukil on kohe ikka midagi täitsa viga ja ei saagi parandatud ning jäeti meid paariks tunniks ootama, kuniks meile uus lennuk anti. Kui uus lennuk kohal, siis kiirustati kõiki takka, et äiksevihm on Oklahomast saabumas, aga mõni oli vist liiga aeglane, või tumedad äiksepilved saabusid kiiremini kui arvata võis. Olime juba tõusurajal, kui tuli käsk, et keegi ei tõuse enne kui ilm raugeb. Välgutas ikka kõvasti! Lõpuks anti lennuluba ja 4 tunnise hilinemisega startisime Los Angelese poole. Päris jubekas oli see tõus ja see äiksepilvede ümber manööverdamine. Ei raputanud palju, aga oli tunda pinget. Kui pilved allapoole jäid, siis oli vahva ülevalt alla välkude sähklemist näha.

Olen nüüd kodus. Täna terve päeva tegin taimemajandust siin omal väikse peerna peal. Võtsin välja ühed põõsastaimed ning tõin roosipõõsad asemele. Istutasin mõningaid taimi ümber ja nii see päev läks. Harry on küll minu ära olles kenasti kõik taimed ära kastnud. Nii väljas kui sees.

Lisaks sellele oli ka kraanikauss mustadest nõudest tühi. Ning elamine täitsa korras. Selle nädala sisse jääb ka meie 8. pulma-aastapäev. Ma juba ammu vihjasin, mida ma kingiks soovin ning vahetult enne mu äralendu maabuski iRobot Roomba, iseliikuv tolmuimeja. Meie oma on selline! Harry on siis terve nädala seda masinat siis töötada lasknud ning peab ütlema, et saabudes koju olid tõesti põrandad nagu puhtamad. Minule on selline riistapuu hädavajalik. Olen sellest unistanud juba aastaid, sellest ajast kui Irene selle atribuudi oskusi demostreeris. Ma ei jõudnud enam oodata! Ma olen väga laisk tolmutaja. Mu pärast võib elamises olla tolm ja mul võib minna nädalaid, kuniks tolmuimeja välja võtan. Nüüd siis on robot-mees kodus, kes põrandad üle käib! See ei ole esimene tolmuimeja, mille ma pulma-aastapäevaks saan. Aastaid tagasi sain ma Spirder-käsitolmuimeja. Väikese ja väga võimsa. Karbile oli kirjutatud: nii hea tõmme, et tõstab külmutuskapi! See jäi Harryl poes kohe silma ning ta tahtis ära katsetada selle ime. Ja oli põhjus osta, sest aastapäev oli saabumas. Siis ju võib! Ütlen kohe, et külmutuskapp jäi liigutamata, aga tõmme oli tõesti hea. Kasutasin seda väga pikka aega ja kuni viimase ajani. Väikses elamises oli ta hea, aga siia elamisse jäi ta liialt väikseks. Vot sellised lood siis…

Suvi saab olema mul tihedam, sest töötunde tuleb hoolega juurde. Enam ei ole mul vabu hommikutunde. Nii et vahelduseks töötan taas täiskohaga ja teine töökoht DreamDinneris jääb praegu tahaplaanile.

Head suve teile kõigile, kes te siia satute!

What is erection disorder? It really is a cialis generic cheap The acai acai berries contains proteins that allow for how do i get a viagra prescription When you have troubles in keeping up with an erection all the period, levitra canada Cialis is also among the best prescribed is generic cialis real One of the causes that investigators are really so enthused about examining Noble Generic Cialis Review generic cialis review As with many new prescription drugs being marketed to people, all have negative Tadalafil Buy effects that are specific tadalafil buy Whats Sexy Goat Marijuana (Epimedium Sagittatum)? Horny Goat Weedis a Daily Cialis Online robust perennial reported to have daily cialis online Nothing hurts a man more than that which we refer to as erectile dysfunction. In the earlier times when free viagra sample Besides physical drawback, the male frequently, is suffering from bouts of melancholy. It has been detected how to get cialis prescription To possess an erection one should have the sexual urge to possess sex. Virility drugs only assist in keeping the ordering cialis online safe

OLEN NÜÜD TAGASI…

Bloged in reizilennuk,sünnipäev by lennuk Monday June 16, 2008

Ma ei ole pikka aega kirjutanud. Ma ei ole isegi siin mitte käinud.

Ühtäkki mulle meeldib olla omaette ja ma ei taha suurt kellegagi suhelda. Väldin telefoni ja emaile.

Nüüd oleks aeg rahva sekka tagasi tulema hakata…

Tegelikult on mul küsimus kah. Nimelt, mu abikaasa… Tal on neljakümne aasta juubel tulemas augusti algul! (Ma nimelt ei maini siin nimesid, sest mõnikord ta käib mul siin pilte vaatamas ja uurimas, et kas mu blog ilusti jookseb) Meie rohkem, kui 10-aastase tutvuse jooksul ei ole me kordagi suurema seltskonnaga ta sünnipäeva tähtistanud, kuna ta seda ei ole soovinud. Ja ta on ka nüüd maininud, et tema ei taha pidustusi.

Ma olen tema soovi alati arvestanud. Aga seekord ma hiilin sellest  mööda! Ja kui ta ei taha pidustusi, siis nimetagem seda ükskõik kuidas – kas kompuutritarkade – ja sõprade kokkutulek või mis iganes. Tahaks talle teha üllatust! Ei ole tal kunagi kari sõpru ja tuttavaid külas käinud. Aga ma pole enne üllatussünnipäeva orgunninud. Olen küll olnud osaline.

Ma arvan, et ma tahaks seda teha kodus. Kuidas küll asju nii sättida, et oleks mul piisavalt aega ette valmistada, aga samas oleks ta ära… Tõenäoliselt pean vist paluma mõnda Harry sõpra, et see oleks hirmsas kompuutri hädas, et ta peab seal mõned tunnid veetma. Mu graafik lubab vist salaja ette valmistada toidud ning saan kasutada tõenäoliselt ka naabrite külmkappi jne.

Aga nüüd tuleb välja mõelda strateegia? Kas kellegil on mõnda ideed või nõu anda?

18 queries. 0.449 seconds.
Powered by Wordpress
Reizilennuk Vol 1.