SUURPUHASTUS

Bloged in reizilennuk,tervis by lennuk Wednesday March 26, 2008

Pidasin suurepäraselt sellele hullumeelesele pühadegraafikule vastu.
Tegelikult algeliselt ei olnudki ette nähtud, et see nii tihedaks kujuneb, aga ühtäkki reede õhtuks said päevad nii täis. Viimasel hetkel tuli kutseid, kuhu ma lihtsalt ei saanud EI öelda. Ja graafik läks ilma sekunditki kahestamata!

Pühapäeva õhtul, väsinud kogu sellest graafikut, mõtlesimegi Harryga välja, et nüüd oleks paras aeg üks puhastus ära teha. Korteri tugevam puhastus võib veel oodata, aga sisemine puhastus peaks toimuma sellel nädalal. Meie püha ürituse nimi on Master Cleanse. Eesti keelde panduna siis ehk Suurpuhastus!?

See puhastus/toksiinidest vabanemine on ikka suhteliselt  radikaalne, aga ma 2006 aasta sügisel tegin midagi taolist ning see ei olnud minule üldse raske, vaid vastupidi. Tookord oli mul valmis vedelik, kuhu tuli vaid vett lisada.  Meenutus!
Seekord ma teen selle nn. limonaadi ise ja siin on see retsept:

1 portsjon Limonaadi:
2 spl vahtrasiirupit
2 spl sidruni võia laimi mahla
1/10 tls cayanne pipart
klaas filtreeritud vett

Ja sellist limonaadi peaksid jooma umbes 6 klaasi päevas. Selle detoximise kõige hullem asi on aga hommikuti, kui pead liiter soolavett ära jooma. See saab mulle tõenäoliselt suureks takistusribaks ning lähen vist varsti üle naturaalse lahtistava rohutee peale. Vaatan, kaua ma selle soolaveega vastu pean. Jätkan ikka niikaua, kuniks suudan…

Lisaks sellele veel võib juua vett ning naturaalset piparmündi teed. Eesmärk on keel saada täiesti roosaks, siis tead et organism on puhas. Eilse päeva jooksul tekkiski mul keelele valge kiht. See tähendab, et toksiinid juba eraldumas…

Et miks ma selle ette võtsin? Mulle tegelikult istus tookord juba see puhastus. Lihtsalt oli ettevõtmise asi, kuna ma selle uuesti ette võtan. Uurisin selle Master Cleanse kohta ning mulle meeldis see ja teatud määral meenutas see eelnevalt kogetud.

Juba on tulnud mulle palju küsimusi ja uurimist, et kuidas seda teha! Annan teile mõningad lingid, kust ise infot ammutasin. Kahjuks leidsin selle kohta infot vaid inglise keeles. Kas keegi oskab viidata eesti keelsele infole!?
Soolavee kohta ammutasin teadmisi siit!
Väga hea ja inforikas foorum on siin!
Ja siin kogu protsessist!

Päev 1 seljataga ning võin öelda, et see oli igati edukas. Isegi pea ei hakanud valutama, selle asemel aga tabasid mind energiahood, mis küll õhtuks vaibusid ning ma muutusin tujukaks, aga see möödus kui sai oma koju ning klaasi limonaadi kätte! Siis oli jälle hea olla.

Kõige raskemad on päev kuuldavasti 2-4. Nii et see seisab mul ees. Kuigi soovitatakse seda teha 10 päeva, sean ma esialgu eesmärgiks täpselt nädal. Aga ma vaatan keele pealt, et kuidas ja kuid palju!

Päev 2. Eile millegipärast oli server maas ja ma ei saanudki postida. Mõtlen, et täiustan nüüd iga päev oma kogemuste ja tunnetega. Eilne päev oli samuti kerge. Mul oli mitu olukorda, kui mu ees või silmapiiril oli söök. Söök on viimane probleem, millega võitlema pean. Tõesti, ma olen seda ennegi kogenud, et suudan silmadega süüa ning oma meeltevajadused täita. Hullem on minu jaoks see hommikune soolajook. Eile õnnestus mul terve liiter juua peaaegu lõpuni. Näljatunnet ei olnud. Lõhnad ainult tungivad ninna eredamalt kui eales. Ja õhtuks vallutas mind peavalu. Ma sain vist esmaspäeva õhtusel kõnnil õlasoontele tuult ja need on nii tursunud ja kinni. See tekitab mus alati peavalu. Õhtul jõin programmikohaselt taas lahtistavat teed, mis tavaliselt hommikul mind peldikukäiguga äratab.

Päev 3. Olin päris aktsioonis hommikuse soolavee suhtes. Et kuidas reageerin täna. Täna nii hästi ei läinud. Suutsin ära juua vaid poole sellest ning ma arvan, et vahetan selle nüüdsest tee vastu (sest ettekirjutustes on soovitav küll soolavesi, aga tee on ka lubatud). Ma küll ikka üritan homme hommikul ka, aga eks näis…. Kell on hetkel varahommik ja lisan hiljem päevaelamused.
Näljatunnet ei ole. Kui need kaelasooned vaid pehmemad oleksid, siis oleks päris hea olla!

Päev 3 möödus kiiresti. Hommikuks oli peavalu kadunud. Ja päev läks kiiresti. Vahepeal küll nuusutasin sõrmi, sest tegin Helenile kana.
Õhtul kõndisime taas Harryga oma tavapärase 2 miilise ringi ning olin ikka päris väsinud.

Päev 4. Arvasin, et enam soolavett ei joo. Hommikul aga mõtlesin, et no proovin veel korra! Polnudki nii hull. Ma arvan, et ma kindlasti üritan ka homme hommikul. Eks näis kuna see mulle nii vastu hakkab, et pean tee peale üle minema.

Õhtul joon naturaalset lahtistavat teed. See töötab hoobilt ärgates. Ja siis soolavesi hakkab minul tööle umbes poole tunni pärast ning siis käin keskelt läbi 5 tiiru peldiku vahet. Nojah, vabandan et nö. liiga palju infot, aga sa võid siinkohal siis lõpetada…. Ega ju midagi tahket välja ei tule, aga nagu ma aru olen saanud, toob see soolavesi välja kõik mis kuskile kinni on jäänud.

Mu enesetunne on väga hea. Vahepeal muutun tööl kannatamatuks, aga seda juhtub ka siis kui süüa antakse. Näljatunnet kui sellist absoluutselt ei eksisteeri. On vaid vajadus millegi tahke järele. Oleks vaja midagi närida.

Kaalust rääkides, siis selle 4 päevaga on kaal kukkunud umbes 5 naela (2 kilo?). Ja kuna olen enne midagi taolist läbi teinud, siis ma ei karda, et see kõik mulle kiiresti tagasi tuleb.

Neljas päev on jõudnud õhtusse ning jätkan tugevalt! Keel on endiselt veel valge!

Päev 5 läks märkamatult. Oli palju tegemist ja käimist ning õhtul avastasin mõnuga, et 5. päeva õhtul pole mul mingit söögivajadust. Küpsetasin  veel kohupiima korpi mis lõhnas imehästi, aga imekombel ei tekitanud minus mingit isu. Ühesõnaga, 5. päev läks nii valutult kui üldse saab!

Päev 6 ja kätte on jõudnud laupäev. Hommikul olin juba omale kõhuteed tegemas, aga viimasel hektel segasin kokku endale soolavee ning jõin selle väikese pingutusega ära. Ega mulle see kraam üldse ei maitse küll, aga mis siis ikka. Et vähegi seda soolavee värki leevendada lõikan ma pooleks ühe sidruni ning mõnigate lonkusede vahel panen keele sidrunile. See võtab ära selle vastiku soolamaitse. Peale soolavee joomist olen ma umbes tund aega ilma muu joogita, et see merevesi saaks toimida kuis vaja. Ja kui siis võtan vett lõpuks, siis see vesi tunudb nii hea ja lausa delikatessne.

Jaanale ärevuse tekitamiseks mainiks ka ära, et nr. 2-te kui sellist ei eksisteeri. Mõlemast otsast tuleb sama kraami välja (Appi, nüüd ma hirmutasin küll mõne ära. Vuih!) 

Tühja kõhu tunnet ei eksisteeri. Lihtsalt selleks kõigeks on vaja suurt pühendumist ja iseloomu, et kõikidele nendele suurepärstele lõhnadele meeleheitega reageerida, sest need lõhnad on nüüd tuntavad nii tervalt.

Kui millegi järgi hing igatseb, siis on see selline magus ja mahlane apelsin. Tahaks maasikaid ja mingit head tahedat suppi. Lihtatoitude järgi hetkel isu ei ole.

Täna tuleb samuti kiire päev. Nimelt oleme Malliga palutud tegema süüa ühel üritusel (äri?) ning ma ei karda üldse, et see söögitegemine mu limonaadi dieedile halvasti mõjub.

Nüüd on 6. päeva õhtu ning see oli teatud mõttes kõige raskem päev. Ei, mul ei ole nõrkust, ja olemine on väga virgas. Aga tänane päev möödus toitlustades. Tegin süüa ilma seda maitsmata, kuid koguaeg nuusutasin seda lõhna. Ja see oli täna päris raske. Tegin kohupiimakorpi ja sooje juustusaiu. Kõik käisid ja kiitsid. Lõunaks tegin kanasuppi ja mannavahtu. Ning õhtusöögiks valmistas Mall hakkliha kaste. Tuli palju kiidusõnu. Kahjuks mina sellest maitseelust osa ei saanud!

Enesetunne on hetkel suurepärane!!!!

Päev 7 ja pühapäev. Niisiis, jätakan tugevalt. Hommikul jälle soolavesi. Aga juba märksa vähem ja nüüd olen vist küll sellega lõpukorrale jõudnud. Mu eesmärk oli 7 päeva, aga mul on kindlat jõudu, et jätkata. Ma pole veel otsustanud, et kui kaua. Kas veel päev või paar või 3. Või enamgi. Ma arvan, et see oleks võimalik, aga… ma tahan midagi muud. Tahan taas teisi maitseid tunda, seda enam et maitsemeeled on nii ärevil ja ootavad kogu hingest midagi värsket ja head!

Tunnen end pühapäeva hommikul lihtsalt suurepäraselt!

Terve päev möödus ok. Kuna aga ma piisavalt palju limonaadi ei joonud (olime väljas), siis hakkasid igasugu neelud käima. Kui siis jälle klaasitäie oma kraami lõpuks sain juua oli hoobilt parem.

Lugesin kuskilt, et just peale seitsmendat päeva peaks algama see kõige nö. imelisem periood, kus meelded on selged ja puhtad ja erksad. Tahaks siis seda kogeda.

Päev 8. Täna hommikul pole mul mingit tahtmist enam soola vett juua. Või äkki jõuan veel… No vaatame mis see päev toob. Ei ole midagi muud erilist mainida ja ette kanda.

Ega peale viimast päeva (milleks minul saab olema tõenäoliselt päev 10) kohe tahke toidu peale ei tohi minna. Kõigpealt on poolteist päeva kas apelsini või greipfruidi mahla, siis juurviljapuljong ja siis salat ja puuviljad. Nii et lisa veel sellele 10le päevale 3 koormuse vabat päeva otsa.

Õhtul… Oli väga sündmustevane päev. Joon muutkui oma mahlakest ja toidu järgi nagu ei igatsenudki. Kuigi kui tegin Helenile kana, siis küll natuke nagu kõditas ning kujutlesin, kuidas ma võtaksin taldrikule natuke riisi ja natuke kana.
Aga hetkel on küll selline seis, et ma võiksin sellega edasi minna lõpmatuseni.

Päev 9 ja asi läheb juba nii mulle, kui ka vist lugejale igavaks. Hetkel on tunne, et võibki niimoodi jääda. Nii kerge on olla ja nii hea on olla. Korjasin just tagaaiast mõningad sidrunid ning teen järjekordse portsu limonaadi. Kohe kindlasti jätkan ma ka homme!

Ahjaa, olgu veel öeldud, et oleme kahepeale läbi töötlenud peaaegu terve paki tualettpaberit. Me kasutame Kleenex double rullid ja oli vist vähemalt 12 pakis.

Õhtul… Väga sündmuste vaene päev. Enam ei ole üldse söömise vajadust. Isegi tekstuuri-vajadus on kadunud. Nii hea on olla.

Päev 10 ja võibolla mitte viimane. Ok, võibolla ainult. Sest praegu on küll selline tunne, et jätkaks veel mõned päevad. Jõin täna hommikul klaasitäie soolavett. Tundsin, et mu sisse on pidama jäänud miskit, mis oleks vaja välja saada. Jõin ainult ühe klaasi, sest pean täna varakult kodust lahkuma.

Endiselt enesetunne on hea. Just lugesin siin mõningaid blogisid, kellel ei ole nii head kogemust olnud selle protsessiga. No tõenäoliselt see ei ole igaühele! Aga ma tõesti ei arva, et see minule rohkem halba teeks kui head!
Ma otsustasin (ja Harry ka), et homse päeva teeme veel ja siis vaikselt ja sujuvalt tagasi normaalsesse toidugraafikusse…

Päev 11. See on viimane päev! Igatahes, käisin juba eile poes ja tõin vajalikud juurviljad, et saaks hakata suppi keetma. Eks siis näis, kuidas see üleminek läheb!?

Jaana, mis on sinu kui meditsiinitöötaja vaated sellisele radikaalsele ettevõtmisele? Kas tõesti on mul oht, et olen kaotanud kõik vitamiinid? Kas tõesti tõuseb mu vererõhk? (Ma jälgin seda pidevalt ja muideks, see on nüüd stabiilselt all olnud! Mul ju jaanuarist saadik on mu vererõhk väga kõikuv olnud, üleval ja all)

Mina tunnen ennast väga hästi selle kõige juures!

Päev on õhtusse jõudnud ning nii head päeva pole veel olnudki! Lihtsalt on nii hea olla! Uskumatu!

Ma ei teagi mis isutab. Kuna olemine on kuidagi nii puhas, siis loomulikult tahaks midagi puhast ja värsket. Eks ma siin paaril järgmisel päeval hoian oma käiguga kursis ning panen ka lõpuks kaotatud kaalu kirja. Harry tunneb end ka väga hästi. Super!

Päev 1 PSP (PSP=peale suurpuhastust). Täna hommikul pressisin hoovist saadud greipidelt mahla välja ning maitses uskumatult hea. Harry soovis apelsini mahla. Olengi seda vaikselt ja rahulikult päeva jooksul tinistanud. Ei tea kas ilm või mis, aga igatahes kuidagi nagu uimane on olla. Kuidagi nagu on selline natuke pettunud olemine. Eile oli nii hea ja energiline päev ning täna ei midagi erilist.

Päev 2 PSP möödus nii kähku. Juba sai suppi süüa ja mahla juua. Supp oli puhtalt ainult juurviljale põhinev ja Whole Foodsist ostsin mingit orgaanilist puljongi pulbrit. Alguses maitstes arvasin, et liiga blää, aga polnudki nii hull.

Päev 3 PSP. Täna võib süüa juba marju, puuvilju ning salatit. Tuleb kiire päev, sest meil on terve päevane teatriproov ning siis ruttan veel juuksurisse. Hea, et sain end vahale libistatud, lubadusega, et ainult lõikus. Ma ajasin nädalad jummala sassi ja arvasin, et meie teatrireisini veel aega. Aga juba järgmine nädal. Ja juuksuriajad täitsa kinni kõik. Aga läks õnneks!ä

Vererõhk on olnud nüüd viimastel päevadel stabiilselt normaalne. Juhuu! Ainuke asi, mis mulle nüüd on silma hakanud on, et mu jalad viimastel päevadel "surevad ära". Ja see on nüüd paari viimase päeva nähtus. Alguses mõtlesin, et lihtsalt istusin ära, aga eile panin tähele, et ikka ja jälle juhtub seda. Loodame, et see on mööduv nähtus.

Muideks, ja Harry on väga heas vormis. Ta läheb homme tagasi tööle (peale streigi lõppu võttis tükk aega, enne kui tööl järg temani jõudis) ning me peame vist täna poodi uusi pükse ja rihma ostma minema. Ma arvan, et kaalud panen kirja homme hommikul.

Päev läks väga kergelt. Sõin marju ja salatit ning rye cräkkerit. Sõin väga aeglaselt ja väga hea olla! Sama ka Harry kohta!

Lõpetuseks. Panen nüüd kauaoodatud kaalud kirja. Mina võtsin alla umbes 13 naela. Ning Harry võttis alla peaaegu 20 naela. Jah, ja käisime Harryle eile uut rihma ja teksaseid ostmas.

Olen väga rahul, et selle protsessi läbi tegin. Esiteks, ma tundsin end väga hästi ning see andis mulle suure tõuke, et paremini sööma hakata. Ma olen seda küll püüdnud pidevalt, aga ma lähen nii kergelt valale teele. Minu kõige suurem probleem on see, et selle asemel et nautida hetke suutäit, mõtlen ma juba järgmisele. Raske on muuta seda, mis on juba ajus ja harjumustes. Taldrik tühjaks ning enne ei peatu, kuniks otsas! (see käib eriti jäätisepotsku kohta!!!!) Proovin nüüd paremini! Soovi mulle selleks jõudu ja jaksu ning tahet!

Tänan kaasa elamast!

 

PÜHADEGRAAFIK

Bloged in pühad,reizilennuk by lennuk Saturday March 22, 2008

Ikka annab endale sellist graafikut nädalavahetuseks teha! Paar asja on viimasel minutil ettetulnud asjad, kuid mahtusid mu aukudesse. Ma olen kohe päris kindel, et ma eriti hästi sellele tempole vastu ei pea! Aga sellest juba hiljem… Igatahes, pasha on külmikus valmis ja just lõpetasin ka munade värvimise. Nii et vähemalt pühad võivad selle kellaajamänguga tulla. Ning ega ma selle päevaplaani üle eriti uhke ei ole! Sest kuhu jääb puhkus?

Laupäev, 22. märts, 2008

9.00    Teatriproov. Enne idakalda reisi on meie teatriproovid väga
intensiivsed. Tõenäoliselt läheb umbes kella 13.00-ni. Tähistame ka
munadepühi ning Valduri sünnipäeva.

14.30    Enrique üllatussünnipäev. OK, ma lähen.

18.00    Õhtusöök Kadri ja Peetri auks Mexico restoranis.

19.30    Tööle. Väike babysittingu ots. Raha vaja!

 

Pühapäev, 23. märts, 2008

10.00    Annamarie sünnipäevapidu

12.30    Kaisa

15.00    Munadepühade extravaganza Ubi ja Mary juures. Sinna läheme me ainult natukeseks.

18.00    Kristi ja Kalmeri juurde

LÕPUKS… SUUSAPILDID

Bloged in puhkus,reiz,reizilennuk by lennuk Thursday March 20, 2008

Järjekordne suusareis! Tavaliselt on minudud kas ühisbussiga või olen kellegile pera peale saanud, aga seekord suksutasin oma väikese auto üles mäkke. Umbes 5-tunnine sõit kulges kiiresti, sest jutuhoos ei pannudki verstaposte tähele. Meid võttis vastu ilus ja võrratu ilm ning palju lund. Kaasas heeringavõileivad:

 

  

Mul ei olnud plaanis suusastma minna. Ei viitsi mina nende raskete saabastega kooberdada. Lisaks sellele kardan kõrgust ning kiirust. Plaanis oli natuke matkata ja lihtsalt puhata ja suhelda. Ootamatult toodi aga murdmaasuusad ukse taha! Viimati sai suusarajal käidud…. vast oli aasta 1995? Ja ega siin ju mingeid valmis murdmaaradu polnud. Tuli minna lumesõiduki jälgedes. Aga mõnus oli! Vaikus, valgus! Nüüd ongi nii, et tahaks endale hoopis murdmasuusad muretseda, sest teeksin seda heameelega järgmine kord ka! 

 

 

 

Need paar päeva on alati tihedad ja tegevusrohked. On söömist, joomist, pidutsemist, lihtsalt olemist jne.

Sel aastal võtsin järjekordselt kaasa oma nö. Hiina termose, mis kunagi sai muretsetud ühiselamu peoks (meenutused siin) $2 eest kirbuturult. Tookord mõtlesin, et peale pidu viskan ta minema. Aga… on see termos mind teeninud suurepäraselt nii ühel kui teisel üritusel ning seekord sai sinna sisse tehtud hõõgvein! Oo jaa!

Pühapäev on nö. pidulik päev. Kõik panevad kleidid ja ülikonnad selga. Mina, kui mittesuusataja tavaliselt ise kostümeeritult ei esine. Ma siis pildistan!

Kojusõit kulges kaunite roosade ja valgete viljapuu aedade vahel.

 

 

Paljajalu lumel on päris külm olla! 

 

 

 

Tagasisõit kulges läbi lillepõldude ning õitsvate viljapuuväljade vahel 

 

 

MU TEINE NIMI :)

Bloged in lõbus,reizilennuk by lennuk Saturday March 15, 2008

Selle asemel, et siia suusapilte üles riputada, komistasin ma internetis mind muigava ajava asja peale… Ajaviiteks (kuigi mu elutempo viimasel ajal küll sellistele asajadele eriti aega ei jäta)

 


Minu vene nimi on…


Margosha Karina Solovyov

Mis sinu vene nimi on? kliki siia!

EV 90

Bloged in eesti elu,pidu,reizilennuk,sünnipäev by lennuk Tuesday March 4, 2008

 

 

Eesti Vabariigi aastapäeva aktus on Eesti Majas olnud alati rahvarohke. Enamasti on ta rangelt pidulik ja kohati isegi igav üritus. Sellel aastatel läksime me võitlusse tuuleveskitega ja üritasime natukenegi teist moodi seda asja korraldada. Üldjooned jäid küll samaks, aga suurim muutus oli see, et tõime sisse ümmargused lauad, üritades luua saali piduliku ja soliidse atmosfääri.

Midagi muuta ja uuendada on vanadest traditsioonidest ja stampidest kramplikult kinnihoidval generatsioonil suhteliselt raske aksepteerida pisimatki muutust.

See kaunis lillepilt on Diana fotoaparaadist. 

Meil oli kohal lastega koos ehk kuskil 130 inimest. 15 inimest oli kohe noorte sõudjate võiskonna näol. Nende kohta saad lugeda siit! Ja siis tuli välja, et nende peatreener on mu kunagise klassiõe Anneli isa. Poisid olla enamasti kõik Pärnust.

 

 Saal veel enne rahvamurdu… 

 

Ja siis kui rahvas saabus, sai parkimisplats puupüsti täis…

…ning ka saal sai täis. 

 

 Los Angelese Eesti Segakoor 

 

 Seto laulumäng 

 

Sõudjapoisid 

 

 Kaisa ja Eliisa 

 

 Maya, Leila, Maris ja Eliisa 

Kohalik järelkasv

 

Palju õnne Eestile!

JÜRI JUUBEL

Bloged in pidu,reizilennuk,sünnipäev,teater by lennuk Monday March 3, 2008

Jüri sai 70. aastat  vanaks ning teatrirahvas otsustas seda tähistada üllatussünnipäevaga. Olen teatriga seotud olnud 1997ndast aastast ning just sedapalju tunnen ma Jürit. Oleme koos mänginud Matildat ja Ludvigut ning ühes etenduses lõime armusuhet (näidendis ikka).

Meie teatrit on kenasti koos hoidnud söök. Pere kes sööb koos, püsib ka koos! Ja Jüri on alati pakkunud meile suurepäraseid sööke ning häid veine. Seda enam kulus talle üks korralik üllatus ära.

Peale sünnipäevalaua valmistasime tüdrukutega ette ka laulunumbri. Kuna meile aastavahetuse riided väga meeldisid, siis üritasime leida midagi mis sobiks meie kostüümidega. Ei tea kas panime täkkesse, aga valisime kaks laulu. Kõigepealt hoogne "Meie, me pole enam väikesed" ning siis romantiline "Sulle kõik nüüd ütlen". Seda viimast saate Anne Veski esituses kuulata siit!

Me teame mis on hellus mis on hool,
meid saatnud armastus on igal pool.
On aastad olnud õnneläikesed
kuid meie, me pole enam väikesed!
Refr. Las jääda meile ka käimata teid,
hulk karme päevi ja armunud öid.
Las jääda meile ka võitmata vood
:,:ja meie laulda kõik laulmata lood.:,:
Meid kanti hällist saati käte peal,
ei lastud varvast ära lüüa eal.
Meist hoiti eemal tormid, äikesed,
kuid meie, me pole enam väikesed!
Refr. Las jääda meile …
Me tööd ja mängud võeti vati seest,
meid kaitsti kiivalt pettumuste eest.
Said kätte toodud kuud ja päikesed,
kuid meie, me pole enam väikesed!

 

18 queries. 0.600 seconds.
Powered by Wordpress
Reizilennuk Vol 1.