EESTI, MU SÜDAME SÜNNIMAA

Bloged in eesti elu,reizilennuk by lennuk Friday October 26, 2007

Lääneranniku Eesti Päevade moto oli "Eesti, mu südame sünnimaa!". Sellele kaunikõlalisele motole tuginedes valmis Leelo Tungla sule läbi patriootiline luuletus, millele omakorda Olav Ehala viimasel hetkel (valmis nädal aega enne suurürituse algust) kõlama pani.

Siin, kohapeal reageeriti kiiresti. Kokku pandi põlveotsa-lindistusstuudio ja nii see kõla sündiski.

Embleem on minu tehtud! Alguses oli selle kirjutise asemel Lääneranniku Eesti Päevad, ja mõeldud embleemikonkursile, aga kuna minu oma läbi ei läinud, siis tegin selle edukalt ümber paremaks eesmärgiks! Aga nüüd kuulake! 

 

Audio clip: Adobe Flash Player (version 9 or above) is required to play this audio clip. Download the latest version here. You also need to have JavaScript enabled in your browser.

What is erection disorder? It really is a cialis generic cheap The acai acai berries contains proteins that allow for how do i get a viagra prescription When you have troubles in keeping up with an erection all the period, levitra canada Cialis is also among the best prescribed is generic cialis real One of the causes that investigators are really so enthused about examining Noble Generic Cialis Review generic cialis review As with many new prescription drugs being marketed to people, all have negative Tadalafil Buy effects that are specific tadalafil buy Whats Sexy Goat Marijuana (Epimedium Sagittatum)? Horny Goat Weedis a Daily Cialis Online robust perennial reported to have daily cialis online Nothing hurts a man more than that which we refer to as erectile dysfunction. In the earlier times when free viagra sample Besides physical drawback, the male frequently, is suffering from bouts of melancholy. It has been detected how to get cialis prescription To possess an erection one should have the sexual urge to possess sex. Virility drugs only assist in keeping the ordering cialis online safe

VAATA TUUBI!

Bloged in lõbus,reizilennuk by lennuk Thursday October 25, 2007

No küll on naljakas! Vaatan ja irvitan neid liigutusi! Kas võtab kaasa tantsima? Ja nõksutama? "Kaevamis samm" on ikka väga popp! Kas valime välja lemmiku?
Minu lemmik on see kesmine ja viimane, aga ka esimene on lahe!






KAPIST VÄLJATULEK

Bloged in pereelu,reizilennuk,tervis by lennuk Friday October 19, 2007

"Noh, kuna te lapsi hakkate muretsema?", "Noh, kas ei ole juba plaanis?", "Noh, mis te ootate?"

Peale umbes 2-aastast proovimist, arste mööda käimist, ei kavatse ma kehitada enam õlgu ja öelda: "Ma ei tea!" või "Eks näis!" vms. Ma tulen nö. kapist välja ja ütlen ausalt, et meil on probleemid!

Kui oleks see nii lihtne, siis oleks ma olnud ammu lapseootel, või isegi kõndima õppiva lapse ema. Aga kahjuks see ei ole kõigile, seal hulgas ka meile, olnud nii lihtne. Kui olime terve aasta proovinud lihtsalt niisama, omaette omaense tarkusest võisime aimata, et midagi ei ole õige. Aprillis 2007 läksime spetsialisti juurde ja sealt selgus, et seeme ei ole kõige parem. Pigem sinna kehva kanti! Lisaks veel üks minu tõenäoliselt blokitud munajuhe, mis jätab meile shansi vaid üle kuu või nii. Tavalise kunstliku seemendamisega arst andis meile ainult õnnestumiseks 5% võimaluse. Häbematult vähe, mis? Ja soovitas meile kohe IVF/ICSI. See on praegu kõrgel riiulil rahalise küündimatuse tõttu.

Nii suundusimegi IUI rajale vaatamata väikesele õnnestumisprotsendile. IUI on siis kõige lihtlabasem kunstlik seemendamine. Kuna mina õnneks ja tõenäoliselt ovuleerin ja seda üsna regulaarselt, siis spetsialist keeldus mulle mingeid stimulante andmast (kuigi ma küsisin, sest ma olin lugenud, et kehvade "poistega" see suurendab meie shansse). Peale kahte ebaõnnestunud katset, me enam sinna tagasi ei lähe, sest tundub, et seal nad ei taha meid aidata, vaid hoolivad ainult rahast. (Endiselt soovitades IVF-i, mis maksab umbes 16,000-20,000$ korra pealt)

Nende aastega olen palju lugenud internetti, foorumeid, mõne raamatugi. Ma olen targem, kui mõni arst. Nii, et kui nõu ja abi ja soovitusi vaja, siis olen õige inimene, kelle poole pöörduda!

Kõik mäletavad minu nõelravi kogemust. See oli küll mõeldud magamatuse ja stressi maandamise ravimiseks. See aga omakorda oli põhjustanud just sellest, et miks meil see ei juhtu… Ma sain nõeltest abi stressi alandamisel ning usu hiina meditsiini, aga kahjuks oli mu nõelravi arst umbkeelne ning me ei suutnud korralikult just naisteprobleemide lahendamise suhtes kommunikeeruda, siis ma lõpetasin sealse käigu. Vahepeal lugesin läbi raamatu "The Infertility Cure", mis on põhineb siis puhtalt lastetuse ravimisele traditsioonilsele hiina meditsiini alusel. Tänu toredale juhusele sain ma soovituse ühe nõelravi arsti juurde. See on küll nõelravi colleage ja mind otseselt ei ravi see nn. imearst, vaid ta on õpilaste juhendaja. Sest otseselt selle hea spetsialisti juurde minekuks poleks meil lihtsalt raha jätkunud. Seal kliinikus olen käinud nüüd juuli kuust saadik.

Mõni päev hiljem….
On möödunud paar päeva sellest, mil oma pihtimisega alustasin. Eks teema tuli mul päevakorda, sest oli taas aeg arstile minna. Seekord siis uue spetsialisti juurde. Minu nõelravi arst vangutas kohe pead eelmise arsti suhtes ning soovitas mulle kedagi, kellel olla head tulemused. Seal me ka siis peale paarikuist edasilükkamist ära käisime. Midagi uut, mida ma enne ei teaks, me sealt ei kuulnud. Küll aga oli see arst päris kindel Harry teste vaadates, et meie shansid pole üldse nii madalad, kui seda arvati teises kliinikus.
Ainukese uuendusena stimuleeritakse mind hormoonidega, mis panevad mind tootma rohkem mune, et suurendada meie shanssi.

Vot, selline oli minu kapist välja tulek! Kui sa mu käest küsid, et kuidas meil titerindel läheb, siis ma tõenäoliselt räägin sulle täpselt, mis toimub. Kui ma just hormoonide mõju all ei ole!

Selle eelnevaga tahtsin ma vaid teadvustada kõikidele seda, et kui on ikka lapseplaanid, siis ära kaua oota! Jah, sul võib vedada, aga ära oota ka liiga kaua, sest nooremaks ei muutu me kunagi. Plaanitud lapsetegemine on stressav ajaviide. Ei taha teda nüüd küll tööks nimetada, aga kui on vanust ja kell tiksub, siis muutub ta tööks. Jutt sellest, et ole õnnelik ja roosa ning kõik juhtub iseenesest – selles eas see nii lihtsalt ei toimi. Vähemalt minule mitte.

Kui sul on aga lapseplaanid ees ning soovid teada, kust pihta hakata, siis ma olen õige inimene jagama oma kogemusi ning paari aasta jooksul omandatut! Küsi julgesti. Ma tean kõike! Meil kellegil pole aega oodata!

Nii kaugele edasi pole ma veel mõelnud, et kui meil see kunagi ei õnnestu…. Lootma peab!

EESTI PILDID

Bloged in reiz,reizilennuk by lennuk Friday October 12, 2007

Kes soovib uudistada, siis lisasin oma Eesti Reizi jutule mõne pildi ning samuti sai valmis pildialbum. Kahjuks mul mõningad pildid puuduvad.
Aga album on siin

 

KÜLAS SEAL, KÜLALISED SIIN.

Bloged in külalised,reiz,reizilennuk by lennuk Wednesday October 10, 2007

Meil olid külalised. Janne ja Avo Pärnust. Jannet tunnen ma umbes 12 aastat. Ma sain teda tundma vahetult enne oma Ameerika reisi ja tema tuli minuga umbes samaaegselt Ameerikasse au pairiks, küll Detroiti. Janne oli see, kellega me käisime minu esmakordsel turneel siinkandi looduskaunites kohtades. See reis sai aluseks nii mõnelegi järgmisele reisile ning oli abiks ja juhiseks nii mitmelegi. Tookord ainult ei olnud meil raha ja enamus öid ööbisime autos. Aga reis oli aus!

Nüüd oli siis Janne taas siin, et Avole näidata seda, mida ise kunagi nägi ning veel palju lisaks kah! Nende tuur sedakorda kestis 8 päeva ning kattis Ameerikamandril 3000 miili. Järgisid nad suuresti minu ja Kaja reisi, mille me umbes poolteist aastat tegime. Meie reisi märkmeid võid lugeda vanalt blogilt. Kliki siia ja keri lehekülje lõppu! 

Mõned Los Angelese päevad möödusid kähku. Aitasin neil linna ja ümbrust uudistada, aga lisaks kõigele tegin nad reisi Temecula veinikeldritesse, millega nad jäid vist väga rahule! Samuti sõitsid nad San Diegost läbi.

 

Sellel ajal kui Janne ja Avo olid reisil, käisime me Harryga Irenel külas. Möödunud aasta jooksul ei jõudnud üldse sinna, sest Lääneranniku Eesti Päevade tõttu oli aega ja nädalavahetusi napilt. Nüüd siis, nii kui Eestist koju sain, panime Irenega päeva paika!

Nagu alati, on seal San Francisco külje all suurepärane olla! Vaikne ja rahulik. Ilus vaade, värske õhk. Ja Irene juures on alati aias mingi üllatus, mida saab ise noppida ja siis kugistada. Seekord olid valmis viigimarjad ja õunad. Kuna me olime autoga, siis käisime nagu vanaemal külas. Irene andis meile kaasa mitu kotitäit häid ja maisvaid õunu. Koju jõudes panin nad ilusti papikasti, ajalehed vahele. Peaksid kaua püsima. Tundub selline talisort olevat.

Ei läinud seegi kord meil mööda ilma kukkamata. Tegime kotlette ja ülipeent õunapirukat, mille põhisisuks oli või ja õun. Natuke kartulitärklist ja suhkrut ning oligi kogu tainas. Aga oli kah, nii nagu reklaamitud – suussulav! Mõisaproua õunakook. Rikkalik :)

Meie väga kergesse programmi mahtus ka Filoli aia külastamine. Mina mõtlesin, et Ameerikas losse ei ole! On küll! Nagu välja tuleb :) Nagu oleks vanal ajal. Ilus ja võimas loss koos imekauni ja hoolitsetud aiaga. Siin on link, kes soovivad uudistada.

Ja oligi aeg tagasi Los Angelesse sõita. Sinna kanti satun ma taas detsembri lõpus, sest meie nn. klassikokkutuleku traditsiooni ei saa ju rikkuda. Sedakorda siis neljas kord! 

 

Uuve, Irene, Leila 

KIHLUS

Bloged in eesti elu,reizilennuk,teater by lennuk Wednesday October 3, 2007

Kes? Kus? Kuna? On kindlasti esimene mõte!

Ma räägin meie "Kihlusest". Teatrist, noh! Seda sai siis vormitud,  volditud, töödeldud umbes poolteist aastat! Kellel teist oleks soovi iga jumala pühapäeva pärastlõuna kokku saada ja oma 5 tundi veeta teatrilaval? Selliseid hulle oli sedakorda umbes 10. 7 näitlejat, üks etteütleja, näitejuht ja teatri direktor.

Muidu ei olekski vast olnud eriliselt raske ja pingeline, aga et oma osa tahtis nädalavahetusetel saada ka LEP, siis mu nädalavahetuse graafik oli järgmine: reede õhtul rahvatantsu harjutus, laupäeva hommik ja pärastlõuna möödus LEP’i juhatuse koosolekul ja pühapäeval siis teatriproov. See kõik jättis kodust hetke ning relaximisaega väga vähe. Sest sinna nende asjalike asjade vahele pidi veel üht koma teist asjalikku mahtuma.

Olgu öeldud, et meie esietendus, 10. augustil, 2007, Lääneranniku Eesti Päevade raames, läks täissaalile ning võeti väga hästi vastu! Kordusetendus toimus 16. septembril, 2007 Los Angelese Eesti Majas, kuhu kogunes vaatama päris suur hulk rahvast. Ma ei teagi mis see lõplik piletite arv oli, aga kuulsin number 60-t jutust läbi käivat. Mis on väga hea saavutus siin Los Angeleses!

Oi, kuidas mulle meeldib laval! Teate, see hetk, kui lavale lähed – närvikõdi sees, see on selline ülim tunne! Teatriorgasm!

Vaatamata tihedale harjutusprogrammile – tahaks jälle proovidele!

Meist kirjutati "Vaba Eesti Sõnas" paar korda. (kuna eesti.us serverit vahetame, siis artikleid saad lugeda hoopis siit!) Siin artikkel Lääneranniku Eesti Päevade etendusest ja siin kriitiline kiidulaul meie Eesti Maja kordusetendusest. Aga siin saate osa meie pooleteise aasta pikkusest perjoodist – proovidest, sünnipäevadest, nö. argipäevast. Aga mõned pildid (kahjuks vaid mõned) ka peaproovist teatrilaval.

Selle aja sisse mahtus ka selline tähtsündmus nagu lapse sünd. Helena jõudis selle viimase pooleteise aasta jooksul olla lapseootel ja sünnitada ning laps jõudis selle perioodi jooksul õppida kõndima. Luukas on siis "Kihluse", aga Tommi (Helena vanem poeg) on "Patuoina" (eelmine etendus) laps. Mõlemad poisid käisid emaga proovides kaasas. Kasvanud nö. kulisside taga, käest kätte. Kuigi poisid olid vaiksed ja suht iseseisvad, siis ikka tuli hetki ette, kui võimutses jonn, või mõnel väiksel mehel tuli ema igatsus just siis, kui ema oli laval. Kui keegi pidama neid ei saanud, siis ühtäkki olid nad "laval", emal püksisäärest kinni. Aga sellest ei lastud häirida, harjutus läks edasi. Nii et selles suhtes oleme täitsa karastunud, et mingi köhatus või liigutus publiku sees meid endast välja ei aja. Seda tahtsingi öelda!

18 queries. 0.718 seconds.
Powered by Wordpress
Reizilennuk Vol 1.