MANDOLIINID ÖÖS

Bloged in lõbus,reizilennuk by lennuk Saturday June 5, 2010

Segakoori kevadkontsert. Alguses oli see:

Ja siis oli see:

Läks aktsiooniks. Olgu öeldud, et ma olin kaine autojuht. Ning minuga tantsiv rahvariideis neiu on rahutu maanooruk teadmata rahvusest. Oli Eesti Majas  esinemas Eesti rahvatantsuga. Ja samuti palun respekteerida seda, et see viimane video link ei leviks. Mul ei ole hetkel ta veel privaatseks pandud, põhjusel et te saaksite  mu suurt tagumenti vaadata ja kaasa tantsida :) See laul oli nii pikk, et samm hakkas juba tönsiks jääma.

What is erection disorder? It really is a cialis generic cheap The acai acai berries contains proteins that allow for how do i get a viagra prescription When you have troubles in keeping up with an erection all the period, levitra canada Cialis is also among the best prescribed is generic cialis real One of the causes that investigators are really so enthused about examining Noble Generic Cialis Review generic cialis review As with many new prescription drugs being marketed to people, all have negative Tadalafil Buy effects that are specific tadalafil buy Whats Sexy Goat Marijuana (Epimedium Sagittatum)? Horny Goat Weedis a Daily Cialis Online robust perennial reported to have daily cialis online Nothing hurts a man more than that which we refer to as erectile dysfunction. In the earlier times when free viagra sample Besides physical drawback, the male frequently, is suffering from bouts of melancholy. It has been detected how to get cialis prescription To possess an erection one should have the sexual urge to possess sex. Virility drugs only assist in keeping the ordering cialis online safe

MEES OSTAB MÜTSI

Bloged in lõbus,pereelu,reizilennuk by lennuk Thursday April 29, 2010

Kas sina ostaksid mütsi nii, et isegi peeglisse ei vaata?

Me käisime kiirkorras Targetist läbi nädalavahetusel. Harry tahtis lihtsalt seal raamatuosakonnast ühte raamatut leida ning mina kasutasin võimalust ning vedasin ta ka meeste osakonda. Nii harva, kui ta suvatseb poodi tulla. Et näidaku näpuga mis talle meeldib. Leidiski endale mõned uued t-särgid ning teksad. Kõrval oli kohe mütsiriiul. Ma nalja pärast panin mütsi talle pähe ning tema oli kohe nõus seda ostma. Ilma, et peeglisse vaataks!

Kui ise saaks ka nii sobiliku mütsi osta ilma peeglisse vaatamata!

NUTTA VÕI NAERDA?

Bloged in üllatus,lõbus,pühad,reizilennuk by lennuk Thursday December 17, 2009

Paar päeva on Harry juba itsitanud. Ma pinnisin talt ikka välja, et mis pärast ta irvitab. See on küll saladus, aga ma lihtsalt ei suuda naeru ka ise pidada. Tegelikult tahaks aga nutta!

Lugu selline, et Harry isa oli küsinud Harry käest, et mis Leila jõuludeks soovib. Mina tahtvat sheifi :) Jah, mainisin seda Harryle, et me peaksime muretsema elamisse sheifi, kuhu passid panna, sest muud väärtuslikku meil ei ole. Mina otsisin sellist pisikest. Harryle hakkas aga sheifi mõte väga meeldima ning kui Targetis või Home Depos käisime, siis tema polnud selliste pisikestega üldse rahul. Tema tahtis ikka sellist, mis vist killadi kolladi kinni saab panna ja on hästi raske. Tema hasardi peale ehmusin ma ära ning ma ei tahtnud enam sheifi.

Trehvas aga nii, et just järgmisel päeval oli Harry saanud emaili küsimusega, et mida mulle. Nii oligi ta sheifi idee välja käinud isale. Ja eile olla pakk töö juurde saabunud.

Harry ei olnud kindel, kas see tema autosse mahub! Kas nüüd nutta või naerda?

Aga üks on kindel – meil saab olema suuuuuur sheif! With bells and whistles!

VORSTIVABRIK 2009

Bloged in eesti asi,eesti elu,köögis,lõbus,reizilennuk by lennuk Monday November 9, 2009

Ma teadsin ette, et see saab olema raske päev. Aga ma teadsin ette, et see saab olema tore päev! Kõik sujus suurepäraselt ning tegime rekordajaga rekord arvu vorste. See on meil juba neljas aasta vorsti teha ning kohe kindlasti mitte viimane, sest kes suudaks sellest lõbusast päevast ja töökast seltskonnast ära öelda!

Meil on juba aastaid seltskond peaaegu sama ning kõik teavad mida nad tegema peavad. Kõigil on oma lõik teada. Mina töötan vorstitsehhis liini peal ning olen soolikatoppimise peale kvalifatseerunud ning soolika masina toru otsa ajamine on mu lisakvalifikatsioon.

Meie tsehhis on liini peal veel sidujad, keerutajad ja eri-sidujad. Köögitsehhis käib keetmine ja pottide pesu. Ja eesruumis on jahutus ja kaalumistsehh.

Seekord oskasime Eesti Majas käima panna üle maja spiikri ning jahutustsehh (kelle alluvuses oli diskomasin) lõbustas meid muusikaga siit ja sealt poolt maailma. Parim oli ikka süldilaua CD, see tõstis töötoju ning andis energiat. Aga peaaegu oleks kaotanud ka töölisi, sest jalg hakkas tantsuks tatsuma. Üritasime seda energiat rakendada toppimisse ja sidumisse.

Neli aastat tagasi alustasime oma töödega varahommikul ning hilisõhtuks olime surm väsinud ning töö tundus mitte kunagi lõppevat. Järgmisel aastal olime nii paljutki õppinud, kuid siiski asi venis ning paljud abilised lihtsalt läksid ära enne kui tehase liinid töö lõpetasid. Kolmandaks aastaks olime nii targad, et suutsime päeva paremini organiseerida ning jaotasime tööliste saabumise nii, et päev sujus ja brigairid ja tööjuhatajad ei olnud lõpus üksinda. Sel aastal kogusime kokku taas oma dreamteam’i ning kellel polnud võimalik tulla, saime asemele uued vabrikutöölise kandidaadid.

Nüüd, kas usute või mitte, aga 400 naela (jaga umbes kahega, siis saad kilod) vorsti sai läbi aetud 4 tunniga. Eelmise aasta 300 naela tegime ära 5 tunniga. Sellel aastal viisime ellu paar uuendust, mis tõstsid meie tööjõudlust 2 tundi. Nimelt, asutasime uue tsehhi – segutsehh.

Nimelt, varem oli meil üks suur kauss, kus iga portsu järel tuli meil võtta vähemalt poole tunnine paus, sest just niikaua aega läheb ühe portsu (umbes 80 naela) segamiseks. Nüüd aga oli meil ostetud segutsehhi ostetud uus tehnika – suur punane plastikust kauss. Segumasinaks olid siis Malli käed.

Kella 3ks oli meil kõik tehtud ning kui maha istusime, siis ega naljalt püsti enam ei saanud. Aga minul jäi imeline rahulolu päevast! Elagu vorstivabrik!

Mul on selle aasta vorstiteost väga vähe pilte. Aga siin mõned ja nendestki osad Diana pildid:

Ettevalmistused hakkasid eelmine päev. Suurd tangukotid olid vaja tehasesse tassida.

Brigadir kõiki kohtadele juhendamas. Ainult nii tagame kõrgekvaliteedilise töö igal töökohal. (jah, me moodustasime soolika ametühiingu)

Vahepeal käis vorstivabrikus elevust tekitamas Kanal 2 ja Carola Madis oma mikrofoniga. Temale pandi põll ette ning soolikas kätte.

Jahutus ja kaalutsehh. Puhtus eelkõige – isegi lillevaasid laual.

Vorstivabriku töökas kollektiiv. Esireas vaskult istuvad Maarja, Mall, Sigrid, Kristi. Tagareas vasakult seisavad Kristel, Karin, Diana, Külliki, Hedi, Linda, Leila, Aivar, Kadi, Jana. Pildilt puuduvad Kaie ja Mari-Liis.

TOLMLEMINE

Bloged in lõbus,pereelu,reizilennuk by lennuk Saturday January 10, 2009

 Mind ikka lapsepõlves õpetati, et tolmu saab kõige paremini kätte niiske lapiga. Olgu see siis akna laualt, kapiveerelt või põrandalt.

Minu abikaasa sellesse ei usu. Tema kasutab tolmutamiseks Dust Off‘i. Tema usub nimesse, mis siis eesti keelde panduna oleks "Kadugu tolm!". Pildilt võid näha, et kui vajutad nuppu, siis selle väikse torukese kaudu tuleb välja tugev suruõhk.  Kui ma üritasin talle seletada, et see puhub vaid tolmu laiali, siis selline jutt on küll talle nagu hane selga vesi. 

Olen tema tehnika rahule jätnud ning mõtlen hoopis nii, et no hea et vähemalt tolmutab, mõni teine ei liigutaks lillegi.

Eelmine nädalal ootasime külalisi ja Harry ülesanne on nagu alati oma tuba korda panna. Seekord tabasin ta kasutamas teistsugust tolmutamise tehnikat. Mul on ruloo puhastamiseks ostetud staatiline tolmutja, mis patarei jõul ringi käib. Harryle see konsept väga meeldis. Ta on nagu kiskja, kel liikuva saagi peale veri keema läheb. Kõik mis liigub, puhub, muutub – see on põnev ja huvitav ning kindlasti vaja kasutada ja läbi proovida.

Sedakorda ta vist tolmu kadumisse niisama lihtsalt ei uskunud, sest lisaks sellele ringlevale tolmutajale oli tal kõrval ka tolmuimeja toru, mis pidi siis lendleva tolmu eemaldama ehk siis endasse imema.

Mina isiklikult jään kindlaks niiskele lapile…

TUTTI DOLCI

Bloged in argipäev,köögis,lõbus,pereelu,puhkus,reizilennuk,tervis by lennuk Monday July 21, 2008

Umbes aasta tagasi ostsin ma Bath and Bodyworks’ist  suure Tutti Dolci suhkruse dusshikreemi/massi. (Kuidas küll neid asju eesti keeles kutsustakse?) See lõhnab nii magusalt ja mõnusalt ning lootsin sellega ennast mõnikord hellitada.

Aga kuna ma ei ole eriline dusshi all mõnuleja, siis on ta mul ununenud dusshinisshi. Iga kord kui ma seda purki näen, tunnen ma, kuidas see mulle näpuga näitab  – sa ei hellita ennast!

Vahetevehel, ok… üliharva, ma ikka võtan peotäie seda nii mõnusalt lõhnavat suhkrumassi.

Eelmine kord, kui ma Tutti Dolci’t kaustasin, ma märkasin, et mu suhrumass on kahtlaselt väheseks jäänud.

Mõned päevad hiljem sain ma teada kuhu mu suhkur kaob!

Ühel hommikul tundsin ma magamistoas seda tuttavmagusat lõhna! Hüppasin nagu hagijas vannituppa ja tabasin suhkruvarga teolt! Mis te arvate, kes seal dusshi all mõnules? Mu kallis abikaasa!

Ma ei tea, mis oli teda ajendanud ükskord seda purki uurima, aga kui ta luges sealt purgilt: "Do leave the room for the most important course of  your shower: Dessert. This deliciously fragranced, buttery sugar exfoliator is a decadent finale to your shower experience.", (eestikeelne lühikokkuvõte: Jäta ruumi dusshimõnude olulisemale asjale, – magustoidule. See hõrgutavalt aromatiseeritud võisuhkur on suurepärane dusshi finaal.) siis ei lasknud ta seda endale kaks korda öelda!

Ja maiasmokk nagu Harry on lõpetab viimasel ajal oma dusshikäigud magustoiduga! :) Seepärast siis mu topsik tühi! Aga ju sattus see purk õige inimese kätte, lõpuks!

Me mõlemad naersime südamest! Nii armas minumeelest!

SEDA EI OLEKS PIDANUD TEGEMA… VÕI SIISKI PIDI?

Bloged in lõbus,reizilennuk by lennuk Sunday May 4, 2008

Eile käisin nö. hilbupeol + Reeda soolaleib (sellest hiljem) ning sõitsime sinna Kadriga koos. Tekkis selline vallatu mõte, et läheme ennustaja juurde! Kadri, tema noor inimene, oma eluõnne otsingutel ja keerulised ajad ning arvas, et oleks hea, kui keegi kas nii või teisiti natuke juhtnööre annaks. Arvas, et see peaks olema kindlasti must ennustajamutt, et neil tundub olevat eriline vaist. Mina olin endagi suureks imestuseks väga lahkelt nõus kaasa selle seiklusega minema. Jaanuaris sain ju ennustuse seansi sünnipäevaks ning see oli suurepärane kogemus.

Et kuhu siis minna? Linna vahel on siin ja seal selliseid väikeseid majakesi silma jäänud, kus suurelt silt Psyhic Reading (tõlge: ennustamine). Mul ei ole kunagi need majakesed usaldust äratanud, aga kui nüüd sellise tasemega seikluseks juba läks, siis meenus mulle, et just üleeile olin oma hommikukõnnil mööda marssinud ühest sellisest kohast ning uksepeal oli veel nn. soodushinna silt.

Mõeldud-tehtud. Läksime sinna. Maja nägi päevavalguses üsna selline ropp välja, aga me olime juba selleks ajaks nii hasardis, et mitte miski meid enam ei peatanud. Ka hoovis üle ajav kanalisatsioon, mis haises üsna tülgastavalt. Meie koputuse peale saadeti meid tagaukse juurde ning meile avati uks, mis viis päris suurde tuppa, mis oli täis uhkeid diivaneid. Tuba iseenesest oli nii lage. Ainuke täide sellele ruumile oligi istumiskoht.

Mutt tutvustas, et mis teenuseid ta pakub… Et käelugemise eest võtab $10 dollarit, aga see ei ole nii spetsiifiline. $35 dollarit taro kaartide lugemise eest, aga tema tõeline anne ja spetsialiteet on nö. silmadest lugemine (ning vaatas mulle sellega sügavalt silma) ning maksab $55 ning on väga spetsiifiline ning see seanss võib kesta tund aega.

Vau, kõlas väga uhkelt ning ostetud me olimegi. Mõlemad tahtsime hirmsasti, et keegi meid loeks ning räägiks, mis tulevik toob.

Mina sain esimesena letti. Appi, sain kohe aru, et see muti jutt pole miskit väärt. Tal polnud midagi peale väärade väidete öelda. Ja ta isegi ei julgenud silma vaadata enam. Ta üritas mind millegipärast tembeldada piinatud naisterahvaks, kes on hetkel väga üksik ning keegi meesterahvas teeb mulle liiga. Ok, kui esimene shokk möödas oli, siis hakkasin kaasa mängima. Vastasin ta küsimustele valesti ja tegin näo, nagu kõik läheks hästi täkkesse. Et tema valed veel rohkem innustust saaksid.

Ega tal midagi suurt öelda ei olnud. Tunnist ajast jäi küll asi kaugele. Aga lisaks kõigele nägi ta minu silmades kurbust ning lubas teha ühe eriseansi, et minu meeli nö. kõrgemale viia. Lubas kaks küünalt minu jaoks süüdata…. aga seda kõike teeb ta $200 eest. Siis saab kõik mu ümber kenaks ja helgeks. Ahjaa, aga kellegile ei tohi meie omavahelisest asjast rääkida, sest siis kaob see nö. asja mõte. (Oi, kui kahju, nüüd ma lobisesin teile kõigile sellest välja. Mis nüüd saab?)

Ma olin enda peale sisimas nii tige, et sellise summa olin tühja visanud.

No siis oli Kadri kord. Oleks tal raha maksmata olnud (kaval mutt, võttis meilt raha ette), oleks ma talle öelnud, et tõmbame uttu…

Kadrile ajas ta enam vähem sama juttu. Esitas samu küsimusi, andis välja enam-vähem samasuguseid seisukohti nagu mul. Aga Kadrile lubas kogunisti 4 küünalt süüdata, et peigmehed tema juurde tuleksid ning küsis selle eest $400 dollarit. Ja muideks vihjas, et nurga peale bensujaamas on rahaautomaat.

Kadri oli oma kõneluse ajal teada saanud, et mutt on Rumeeniast. No mis sa mustlasmutist tahad!!!??? Jah, olime üsna pettunud, et musta ennustaja asemel sattusime mustlase juurde. Mustlased on ju head rääkijad. Ega asjata mustlased Võru bussijaamas oma ennustamisteenust ei pakkunud!

Naersime loomulikult, aga samas oli meil ka kahju oma rahast. Lohutuseks läksime kinno vaatama Maid of Honor, mis oli parem, kui ennustamine!

TEATERIJUTTU SIIT JA SEALT

Bloged in lõbus,reiz,reizilennuk,teater,tervis by lennuk Sunday May 4, 2008

Juba mõned kuud olime teatrirahvaga oodanud Lakewoodi reisi. Umbes 3 aastat tagasi käisime seal Patuoinaga ning vastuvõtt oli niivõrd soe, et lihtsalt tahtsime seda uuesti kogeda.

Nii kui klassiekskursioonil… Peaaegu terve trupp lendas koos. Selle tõttu kulges pikk lendki seltskonnaga päris kähku.

Reisi eesmärk ainuüksi oli teater ja selle lühikese nädalavahetusega ei jõuagi midagi muud. Saime tunda tõelist Eesti kevadet, näha hiirekõrvu, kogeda tuult ja külma…. Sellist, mida meil siin Kalifornias naljalt ei anta.

Etendus toimus laupäeval kell 3 pärastlõunal. Viimase hetkeni õppisime veel lava tundma. Dekoratsioonid olid kokku klopsitud päris suvaliselt ja kogutud siit ja sealt. Lõpppilt arvan, et oli ok.

Kõige hullem oli see, et mul polnud närvi üldse sees. See ei ole üldse tegelikult hea. Ma ei jõudnud oodata, millal lavale ükskord saab! Proovidest oli siibris, tahtsin lavale! Tahtsin seda tõelist närvikõdi!

Toivo ja Asta diivanil möllamas

Galeriiomanik Sylvia Veelmann oma tütre Astaga

Reporter on kohal! Ja artikkel läheb daamide zhurnaali.

Kolmas vaatus – unenägu

Peale etendust

Meie teatritrupp Lakewoodis

Vahetult enne lavale minekut tuli lõpuks ka närv sisse. Ja see oli hea! Enda näitlemisega jäin ma enam vähem rahule. On olnud paremaid momente, aga kokkuvõttes tuli kõik ilusti välja ja midagi ei läinud meelest. Paar huvitavat viperust…

Lavale oli unustatud panna üks väike lauake, kuhu nii mina kui ka Härra Rebane oma jooke vahetevahel asetame. See tekitas paraja segaduse, sest kui ma surusin Rebase diivanile istuma, polnud tal oma bokaali kuskile panna. Ma olen päris uhke meie improvisatsiooni peale, mille me selle väikese lavaapsu tõttu korraldasime. Meie improvisatsioon teenis ära publiku naeru.

Teine lavaline segadus oli… mul! Kolmas vaatus on 5-minutilise unenäo lavastamine. Peale seda lähevad korraks kaardinad ette ning korrastatakse lava ning neljas vaatus võib alata. Minul on aga selle aja jooksul päris palju teha. Kõigepealt tuleb mul unenäo vaatuseks üles tupitud soeng kuidagi alla saada ning siis neljandaks vaatuseks suled pähe saada. Mul on ka enne aega natuke väheks jäänud, aga seekord oli küll tõeline oht, et ma õigeks ajaks riietusruumist tagasi ei jõua. Kuulen kuidas Hr. Paadimeister ja Hr. Rebane teevad remarke, mis on minule vihjeks, et nüüd kohe lahkub Rebane ning minul aeg sisse minna. Aga ma jõudsin, aga vist ähkisin ja puhkisin isegi veel lavale jõudes.

Laupäeva õhtul pidutsesime kõigepealt Lakewoodi Eesti Majas ning jätaksime poole hommikuni Jüri sviidis, süües suurepäraseid snäkke ning mekkides Saku õlut. Ning Helena sai lõpuks kasutada oma malevas õpitud oskust õllepudeli avamisel. Sest meil ei olnud avajat!

Tahan veel lavale!

Saatsin siin nii mõningatele etenduse Kihluse video. Kas vaatasite? Ah?

Kohe peale Lakewoodi reisi oli Los Angelese Eesti Majas võimalik näha tõelist teatrit. Ei mingit amatöörsust, vaid tõelist proffesionalismi. Etendus Mart Kivastiku "Sõdur", mis põhines Johann Laidoneri vanglaaastatele. Ain Lutsepp Laidonerina ning Roman Baskin oli sõdur. Tükk oli tõsine ja karm, kuid absoluutselt vaatamist ja kaasaelmasit väärt.

Muideks, ema kootud punane vaip läks lavadekoratsioonina raskelt loosi. Korraks tekkis küll mul mure, et äkki venitab mu vaiba liiga ära, sest mingi hetk Sõdur tiris vaibal lamavat Laidoneri. Siin siis pildivalik:

Lava ja laval on minu ema kootud vaip!

 Peale etendust "hängimas"

MU TEINE NIMI :)

Bloged in lõbus,reizilennuk by lennuk Saturday March 15, 2008

Selle asemel, et siia suusapilte üles riputada, komistasin ma internetis mind muigava ajava asja peale… Ajaviiteks (kuigi mu elutempo viimasel ajal küll sellistele asajadele eriti aega ei jäta)

 


Minu vene nimi on…


Margosha Karina Solovyov

Mis sinu vene nimi on? kliki siia!

VAATA TUUBI!

Bloged in lõbus,reizilennuk by lennuk Thursday October 25, 2007

No küll on naljakas! Vaatan ja irvitan neid liigutusi! Kas võtab kaasa tantsima? Ja nõksutama? "Kaevamis samm" on ikka väga popp! Kas valime välja lemmiku?
Minu lemmik on see kesmine ja viimane, aga ka esimene on lahe!






21 queries. 0.828 seconds.
Powered by Wordpress
Reizilennuk Vol 1.