NÜÜD SAAD SIIS TEADA!

Bloged in köögis,külalised,puhkus,reiz,reizilennuk,tervis by lennuk Tuesday September 8, 2009

Käisime Lake Elsinor’is. Umbes poolteist tundi sõitu sisemaale. Ma kirjutan sellest rohkem, aga praegu lugege siit!

Ma lähen nüüd täna taas arstile. Tehakse ultraheli ning hakatakse siis nüüd munarakke kasvatama! Ja lisandub rohkem süstimist!

21. september ja ema ikka mõistatab, et kus me käisime. Käisime järve ääres. Ja pildid on ülevaloleval lingil! :)

Järve ümbritsesid mäed. Vesi oli soe.

Põhisündmus oli siis jetskiga sõitmine. Meie mõlema esmakordne kogemus. Kuna läksime suurt ettevalmistamata, siis hüppasime 99 sendi poest läbi (kõik maksab 99 senti) ning Harry sai sealt endale vajalikud päikseprillid ning mütsi, mis on nii tobeda värviga, aga selleks puhuks sobis väga hästi! Kust me jetski rentisime, sealt öeldi, et järvele teeb tiiru peale umbes 15 minutiga. Seega jõuaksime vähemalt 3 ringi teha. Meil see nii edukalt ei läinud. Algus oli üsna jube. Kartsin oma elu eest :) Aga siis hakkas juba Harry asja jagama ning lõpus sai ka nii öelda juukseid tuules hõilutada. Aga ühe ringi tegemine võttis meil 45 minutit ning järgmisele ringile me ei läinud :)

Tore oli sellegi poolest!

KELLELE INDIA MERERIISI JOOKI?

Bloged in reizilennuk,tervis by lennuk Thursday August 13, 2009

Alles see oli, kui ma kamboucha e. seeneveega jamasin. See oli meie majas väga edukas ja nõutud jook, aga mul läks midagi jamaks, kui ma kord selle peale seenepuhastust uuesti hakkama panin. Küll ma olen mõelnud, et tellin endale uue seene, sest suur purk ju mul olemas, aga sinna on see jäi. Tunnistan, et oli teisega päris palju jantimist. Muukui keeda teed iga päev :)

Seenevesi iseenesest oli päris põnev jook. Kui Helena üks hommik mulle külla tuli ja me tervislikku jooki maitsesime, siis teatas Helena mingi hetk, et tema täitsa purjus. Hakkasin enda olemist  ka vaatama ja mõtlema ning tõdesin, et just paar päeva varem olin tööle sõitnud ning ajaviiteks topsist seenevett libistanud. Sõitsan uljalt ja jõudsin rõõmsal meelel tööle. Ise mõtlesin omaette: nii hea on olla! Ju ma siis sõitsin purjus peaga tööle :) Ei tea mis se promill oli?! Nii, et jah… Seenevesi tegi meid kõiki purju.

Nüüd, siis olen uue nö. imejoogi lummuses. See purju ei tee :) India mereriisi omanikuks sain ma tänu Anule. Anu paljundas seda ning andis ühe portsu minule. Lennujaamas poleks äärepealt mind nende terakestega läbi lastud. Kotti lasti mitu korda läbi masina. No oletan, et see kilekott valge massiga pakkus neile huvi :)

Jook on väga maitsev ja minumeelest on ka nagu natuke vähem sebimist sellega võrreles eeneveega. Aga kuuldavasti aitab India mereriisi jook kõigi maailma haiguste vastu! Eks ma ka siis võta teda "rohu eest". Äkki saab peenikeseks või läheb jalgade hommikune kangus üle. Harryle ka maitseb ning ma ei tea mis haiguse vastu tema võitleb!

Siit saad lugeda pikalt ja laialt kuidas ja mis ning mida kõike! Ühesõnaga imejook!

Ma olen juba nüüd kolmanda ringi peal ning on tunda, et hakkab terakesi juurde tekkima. Et kui mul nüüd paljunema hakkab, kas on ka soovijaid? Pange siis ennast tervislikult järjekorda :)

PÜKSID MAHA, PÜKSID MAHA! VÕI MITTE?

Bloged in reizilennuk,tervis by lennuk Friday February 20, 2009

Mis striptiis siin toimub? Sinikastriptiis!

Nii juhtub, kui rulluisud üliharva alla pannakse. Nimelt on Helen praegu rulluisu hoos ning kuna tal vaheaeg, siis nii oleks koos ju kena aega viita.

Strandile (randa, lagedale teerajale) ta minna ei tahtnud ning nii olime majaesisel ja tänaval. Aga meie tänav on natuke kaldus. Mitte palju, aga ikkagi. Ja kui hakkasin end uiskudel natuke kindlamini tundma, siis hakkasime letsu mängima. Ja äkki veeresin alasmäge ja kiirus suurenes ning ma ei osanud midagi teha. kiiresti plaanisin kukkumist, et kuidas ja kus. Igalpool asflat, kivine alus. Ja rohuribad imeväiksed, et nende jaoks oleks pidanud täpsuslaskuja olema.

Nii ma naabri garaazhiesisel tsemendil külje maha panin. Niimoodi oligi see planeeritud. Et mitte näoli, käpuli, aga ikka külg maha ning hea, et teksapüks hoidis ära suurema veristamise, ning kints piirdus vaid pealmise nahakorra eemaldumisega. Kohselet läks see haav rängalt paiste. Ning järgmine päev pidi peegel lõhki minema, kui uurisin tulemusi. Mu kintsul on nii sinine sinikas ja see on niiiiii suur. Pilt on võetud külje pealt, et säästa teid minu tsellupepust, aga sinikas jätkub tagumendi alla ka!

No hää et niigi läits!

JÄLLE IRENE JUURES

Bloged in külalised,puhkus,reiz,reizilennuk,tervis by lennuk Tuesday October 7, 2008
 
Et kõik algusest peale ausalt ära rääkida, siis kohaliku tähtsusega väikse mastaabiga klassikokkutulek sai teoks juba täpselt kuu aega tagasi… see on siis septembri alguses. Aga ülevaateni jõuan alles täna! Esialgselt pidin vaid mina Irenele külla minema, aga kuna Kristil oli vaba aega, siis hurraaa! – ka Kristi ühines. Kristi ja magav Karina korjasid mind hommikupimeduses üles, et enne tipptundi linnast välja saada. Kui me tund aega hiljem oleks lahkunud, siis me oleks tõenäoliselt paar tundi selles liikluses istunud. Nüüd aga saime kena tempoga linnast välja. Los Angelesest Irene juurde ilma peatumata sõidab vist umbes 5-6 tundi. Meie tegime oma pooleteise tunnise söögi ja jooksu peatuse. Kohale jõudsime reede pärastlõunal.
Irene ukselävel
Irene aia taga
Irene aiasKuniks grill suitses ja küpsetas, sõime meie otse puu pealt eelrooga – viigimarju!

Me ei saa ükski kord üle ega ümbert lihapirukatest. Sellest on saanud traditsioon, mis on enesest mõistetav ning ilma igasugu planeerimiseta ootab meid alati ees hakkliha ning tainasegu. Küsimus ei ole selles, et kas me teeme, vaid kuna me teeme!
Laupäeval käisime Filoli aias. Siin on nende ametlik veebileht. Ka aiakülastusest on traditsioon saamas. See kunstiliselt kujundatud aed on kaunis igal aastaajal ning on erinevas värvi ja lillerüüs olenevalt sellest, missugused lilled on hooajas.Kokkamine ning millegi koduse ja eestipärase valmistamine on alati meie kokkusaamistel primaarne. Seekord oli pearoaks kooreklops. Kuna kaksikud magasid, siis me üritasime köögis liha taguda monotoonses uimastavas rütmis, seda siis unelaulu asemel. Õnnestus… samuti õnnestus kooreklops. Mida me järgmine kord kokkame?

Pühapäeva hommikud hakkavad ju ikka pannkookidega!?

Seekord terve virn õhukesi ülepannikooke.

Ja siis pakkisime killavoori autosse ning läksime parki. See on ikka suur protsess ja eelplaneerimist eeldav, et saada 4 last kõik ühe joone peale. Kärurong tagas vähemalt kaksikute paigalpüsimise ning puu all uinumise.

Ja oligi aeg lahkuda! Grupipilt.

Irene juures on alati nii kena olla. Ühtäkki pole kuskile ruttu ning päevad on täidetud tavaliselt jutustamise, söögitegemise ja lastega. Ja rohkem pole nagu vajagi, et ennast hästi ja mõnusalt tunda! Järgmise korrani! Mis tõenäoliselt saab toimuma Irene sünnipäeva paiku ning sedakorda siis viiendat korda! Kliki siia, et näha rohkem pilte klassikokkutulekust Kalifornia moodi.
Aga siin on pildialbum jaanipäeva aegsest klassikokkutulekust. Meil täitus 20 aastat keskkooli lõpetamisest!

P. S. Mul on veel terve rida sündmusi septembri kuust. Neil päevil üritan ka ülejäänud lood/pildid siia sisse kanda! Stay tuned!

TUTTI DOLCI

Bloged in argipäev,köögis,lõbus,pereelu,puhkus,reizilennuk,tervis by lennuk Monday July 21, 2008

Umbes aasta tagasi ostsin ma Bath and Bodyworks’ist  suure Tutti Dolci suhkruse dusshikreemi/massi. (Kuidas küll neid asju eesti keeles kutsustakse?) See lõhnab nii magusalt ja mõnusalt ning lootsin sellega ennast mõnikord hellitada.

Aga kuna ma ei ole eriline dusshi all mõnuleja, siis on ta mul ununenud dusshinisshi. Iga kord kui ma seda purki näen, tunnen ma, kuidas see mulle näpuga näitab  – sa ei hellita ennast!

Vahetevehel, ok… üliharva, ma ikka võtan peotäie seda nii mõnusalt lõhnavat suhkrumassi.

Eelmine kord, kui ma Tutti Dolci’t kaustasin, ma märkasin, et mu suhrumass on kahtlaselt väheseks jäänud.

Mõned päevad hiljem sain ma teada kuhu mu suhkur kaob!

Ühel hommikul tundsin ma magamistoas seda tuttavmagusat lõhna! Hüppasin nagu hagijas vannituppa ja tabasin suhkruvarga teolt! Mis te arvate, kes seal dusshi all mõnules? Mu kallis abikaasa!

Ma ei tea, mis oli teda ajendanud ükskord seda purki uurima, aga kui ta luges sealt purgilt: "Do leave the room for the most important course of  your shower: Dessert. This deliciously fragranced, buttery sugar exfoliator is a decadent finale to your shower experience.", (eestikeelne lühikokkuvõte: Jäta ruumi dusshimõnude olulisemale asjale, – magustoidule. See hõrgutavalt aromatiseeritud võisuhkur on suurepärane dusshi finaal.) siis ei lasknud ta seda endale kaks korda öelda!

Ja maiasmokk nagu Harry on lõpetab viimasel ajal oma dusshikäigud magustoiduga! :) Seepärast siis mu topsik tühi! Aga ju sattus see purk õige inimese kätte, lõpuks!

Me mõlemad naersime südamest! Nii armas minumeelest!

Seenevesi vol 2

Bloged in köögis,reizilennuk,tervis by lennuk Monday July 7, 2008

Nii, ma tegin selle pulli ära ja tellisin internetist endale seenevee alustamise komplekti. Komplekti kuulus 2 1/2 galloniline klaaspurk, jasmiini tee ja see seen!

Vahetult enne, kui ma Chicagosse lendasin, panin ma seenevee hakkama. See purk on ikka päris suur. Ma nagu mõtlesin ja arvestasin valesti. Nüüd on mul hästi palju seenevett.

Chicagost naasnuna oli selge pilt, et mu jook on valmis. Proovisin…. Oli mõnusalt kihisev, aga natuke liiga hapu. Lisasin natuke mett ja oh sa poiss!!!… see ju lausa mõnujook. Olen oma vaimusünnitusega väga rahul.

Olen täna joonud ära 3 klaasitäit, kuigi soovitati alustada 4 oz, mis on umbes sõrmkübara täis. Et võib liiga antidoxiliselt mõjuda. Harryle ka muideks väga maitseb, nii et asi on korras!

Nüüd on nädalapäevad seenevee elujärgust ning ma pean ütlema, et ma jooksin teda rohkem, kui ma teha jõuan. Ma kasutan nimelt jätkuvuse süsteemi. Nii palju kui joon, pean ka asemele valama.

Kui külla tuled, siis kindlasti küsi, et pakuksin!

TEATERIJUTTU SIIT JA SEALT

Bloged in lõbus,reiz,reizilennuk,teater,tervis by lennuk Sunday May 4, 2008

Juba mõned kuud olime teatrirahvaga oodanud Lakewoodi reisi. Umbes 3 aastat tagasi käisime seal Patuoinaga ning vastuvõtt oli niivõrd soe, et lihtsalt tahtsime seda uuesti kogeda.

Nii kui klassiekskursioonil… Peaaegu terve trupp lendas koos. Selle tõttu kulges pikk lendki seltskonnaga päris kähku.

Reisi eesmärk ainuüksi oli teater ja selle lühikese nädalavahetusega ei jõuagi midagi muud. Saime tunda tõelist Eesti kevadet, näha hiirekõrvu, kogeda tuult ja külma…. Sellist, mida meil siin Kalifornias naljalt ei anta.

Etendus toimus laupäeval kell 3 pärastlõunal. Viimase hetkeni õppisime veel lava tundma. Dekoratsioonid olid kokku klopsitud päris suvaliselt ja kogutud siit ja sealt. Lõpppilt arvan, et oli ok.

Kõige hullem oli see, et mul polnud närvi üldse sees. See ei ole üldse tegelikult hea. Ma ei jõudnud oodata, millal lavale ükskord saab! Proovidest oli siibris, tahtsin lavale! Tahtsin seda tõelist närvikõdi!

Toivo ja Asta diivanil möllamas

Galeriiomanik Sylvia Veelmann oma tütre Astaga

Reporter on kohal! Ja artikkel läheb daamide zhurnaali.

Kolmas vaatus – unenägu

Peale etendust

Meie teatritrupp Lakewoodis

Vahetult enne lavale minekut tuli lõpuks ka närv sisse. Ja see oli hea! Enda näitlemisega jäin ma enam vähem rahule. On olnud paremaid momente, aga kokkuvõttes tuli kõik ilusti välja ja midagi ei läinud meelest. Paar huvitavat viperust…

Lavale oli unustatud panna üks väike lauake, kuhu nii mina kui ka Härra Rebane oma jooke vahetevahel asetame. See tekitas paraja segaduse, sest kui ma surusin Rebase diivanile istuma, polnud tal oma bokaali kuskile panna. Ma olen päris uhke meie improvisatsiooni peale, mille me selle väikese lavaapsu tõttu korraldasime. Meie improvisatsioon teenis ära publiku naeru.

Teine lavaline segadus oli… mul! Kolmas vaatus on 5-minutilise unenäo lavastamine. Peale seda lähevad korraks kaardinad ette ning korrastatakse lava ning neljas vaatus võib alata. Minul on aga selle aja jooksul päris palju teha. Kõigepealt tuleb mul unenäo vaatuseks üles tupitud soeng kuidagi alla saada ning siis neljandaks vaatuseks suled pähe saada. Mul on ka enne aega natuke väheks jäänud, aga seekord oli küll tõeline oht, et ma õigeks ajaks riietusruumist tagasi ei jõua. Kuulen kuidas Hr. Paadimeister ja Hr. Rebane teevad remarke, mis on minule vihjeks, et nüüd kohe lahkub Rebane ning minul aeg sisse minna. Aga ma jõudsin, aga vist ähkisin ja puhkisin isegi veel lavale jõudes.

Laupäeva õhtul pidutsesime kõigepealt Lakewoodi Eesti Majas ning jätaksime poole hommikuni Jüri sviidis, süües suurepäraseid snäkke ning mekkides Saku õlut. Ning Helena sai lõpuks kasutada oma malevas õpitud oskust õllepudeli avamisel. Sest meil ei olnud avajat!

Tahan veel lavale!

Saatsin siin nii mõningatele etenduse Kihluse video. Kas vaatasite? Ah?

Kohe peale Lakewoodi reisi oli Los Angelese Eesti Majas võimalik näha tõelist teatrit. Ei mingit amatöörsust, vaid tõelist proffesionalismi. Etendus Mart Kivastiku "Sõdur", mis põhines Johann Laidoneri vanglaaastatele. Ain Lutsepp Laidonerina ning Roman Baskin oli sõdur. Tükk oli tõsine ja karm, kuid absoluutselt vaatamist ja kaasaelmasit väärt.

Muideks, ema kootud punane vaip läks lavadekoratsioonina raskelt loosi. Korraks tekkis küll mul mure, et äkki venitab mu vaiba liiga ära, sest mingi hetk Sõdur tiris vaibal lamavat Laidoneri. Siin siis pildivalik:

Lava ja laval on minu ema kootud vaip!

 Peale etendust "hängimas"

SEENEVESI

Bloged in reizilennuk,tervis by lennuk Wednesday April 16, 2008

Selle suurpuhastuse ajal trehvasin lugema Kombucha colony’st ehk fungusest, mis pidi olema äärmiselt tervislik ja organismile väga kasulik. Sisaldama igasugu huvitavaid ja kasulikke ensüüme ning mida kõike veel! Lähemal uurimisel ja tutvumisel sain aru, et jutt käib kõige pesuehtsamast seeneveest.

Minu lapsepõlve jook oli seenevesi. Meil oli köögis suur laia avaga purk ning sealt võtsime seeneveekruusiga jooki. Väga maitses.

Mäletan, kuidas seda seent mingi aja tagant ikka pesti ning pandi hakkama uus seenevee jook.

Mõned aastad tagasi oli võimalus taas maitsta seda jooki. Siis jättis kuidagi külmaks ja ei maitsenud nagu üldse. Kõige hullem ei olnud, aga vau! effekti ka ei tekkinud.

Nüüd mõtlesin, et äkki peaks uuesti proovima!  Hakkan nüüd uurima, et kust saab seent jne.

Oleks huvitav kuulda teie kogemustest!

 

Wikipediast saate kombuchast lugeda siit!

SUURPUHASTUS

Bloged in reizilennuk,tervis by lennuk Wednesday March 26, 2008

Pidasin suurepäraselt sellele hullumeelesele pühadegraafikule vastu.
Tegelikult algeliselt ei olnudki ette nähtud, et see nii tihedaks kujuneb, aga ühtäkki reede õhtuks said päevad nii täis. Viimasel hetkel tuli kutseid, kuhu ma lihtsalt ei saanud EI öelda. Ja graafik läks ilma sekunditki kahestamata!

Pühapäeva õhtul, väsinud kogu sellest graafikut, mõtlesimegi Harryga välja, et nüüd oleks paras aeg üks puhastus ära teha. Korteri tugevam puhastus võib veel oodata, aga sisemine puhastus peaks toimuma sellel nädalal. Meie püha ürituse nimi on Master Cleanse. Eesti keelde panduna siis ehk Suurpuhastus!?

See puhastus/toksiinidest vabanemine on ikka suhteliselt  radikaalne, aga ma 2006 aasta sügisel tegin midagi taolist ning see ei olnud minule üldse raske, vaid vastupidi. Tookord oli mul valmis vedelik, kuhu tuli vaid vett lisada.  Meenutus!
Seekord ma teen selle nn. limonaadi ise ja siin on see retsept:

1 portsjon Limonaadi:
2 spl vahtrasiirupit
2 spl sidruni võia laimi mahla
1/10 tls cayanne pipart
klaas filtreeritud vett

Ja sellist limonaadi peaksid jooma umbes 6 klaasi päevas. Selle detoximise kõige hullem asi on aga hommikuti, kui pead liiter soolavett ära jooma. See saab mulle tõenäoliselt suureks takistusribaks ning lähen vist varsti üle naturaalse lahtistava rohutee peale. Vaatan, kaua ma selle soolaveega vastu pean. Jätkan ikka niikaua, kuniks suudan…

Lisaks sellele veel võib juua vett ning naturaalset piparmündi teed. Eesmärk on keel saada täiesti roosaks, siis tead et organism on puhas. Eilse päeva jooksul tekkiski mul keelele valge kiht. See tähendab, et toksiinid juba eraldumas…

Et miks ma selle ette võtsin? Mulle tegelikult istus tookord juba see puhastus. Lihtsalt oli ettevõtmise asi, kuna ma selle uuesti ette võtan. Uurisin selle Master Cleanse kohta ning mulle meeldis see ja teatud määral meenutas see eelnevalt kogetud.

Juba on tulnud mulle palju küsimusi ja uurimist, et kuidas seda teha! Annan teile mõningad lingid, kust ise infot ammutasin. Kahjuks leidsin selle kohta infot vaid inglise keeles. Kas keegi oskab viidata eesti keelsele infole!?
Soolavee kohta ammutasin teadmisi siit!
Väga hea ja inforikas foorum on siin!
Ja siin kogu protsessist!

Päev 1 seljataga ning võin öelda, et see oli igati edukas. Isegi pea ei hakanud valutama, selle asemel aga tabasid mind energiahood, mis küll õhtuks vaibusid ning ma muutusin tujukaks, aga see möödus kui sai oma koju ning klaasi limonaadi kätte! Siis oli jälle hea olla.

Kõige raskemad on päev kuuldavasti 2-4. Nii et see seisab mul ees. Kuigi soovitatakse seda teha 10 päeva, sean ma esialgu eesmärgiks täpselt nädal. Aga ma vaatan keele pealt, et kuidas ja kuid palju!

Päev 2. Eile millegipärast oli server maas ja ma ei saanudki postida. Mõtlen, et täiustan nüüd iga päev oma kogemuste ja tunnetega. Eilne päev oli samuti kerge. Mul oli mitu olukorda, kui mu ees või silmapiiril oli söök. Söök on viimane probleem, millega võitlema pean. Tõesti, ma olen seda ennegi kogenud, et suudan silmadega süüa ning oma meeltevajadused täita. Hullem on minu jaoks see hommikune soolajook. Eile õnnestus mul terve liiter juua peaaegu lõpuni. Näljatunnet ei olnud. Lõhnad ainult tungivad ninna eredamalt kui eales. Ja õhtuks vallutas mind peavalu. Ma sain vist esmaspäeva õhtusel kõnnil õlasoontele tuult ja need on nii tursunud ja kinni. See tekitab mus alati peavalu. Õhtul jõin programmikohaselt taas lahtistavat teed, mis tavaliselt hommikul mind peldikukäiguga äratab.

Päev 3. Olin päris aktsioonis hommikuse soolavee suhtes. Et kuidas reageerin täna. Täna nii hästi ei läinud. Suutsin ära juua vaid poole sellest ning ma arvan, et vahetan selle nüüdsest tee vastu (sest ettekirjutustes on soovitav küll soolavesi, aga tee on ka lubatud). Ma küll ikka üritan homme hommikul ka, aga eks näis…. Kell on hetkel varahommik ja lisan hiljem päevaelamused.
Näljatunnet ei ole. Kui need kaelasooned vaid pehmemad oleksid, siis oleks päris hea olla!

Päev 3 möödus kiiresti. Hommikuks oli peavalu kadunud. Ja päev läks kiiresti. Vahepeal küll nuusutasin sõrmi, sest tegin Helenile kana.
Õhtul kõndisime taas Harryga oma tavapärase 2 miilise ringi ning olin ikka päris väsinud.

Päev 4. Arvasin, et enam soolavett ei joo. Hommikul aga mõtlesin, et no proovin veel korra! Polnudki nii hull. Ma arvan, et ma kindlasti üritan ka homme hommikul. Eks näis kuna see mulle nii vastu hakkab, et pean tee peale üle minema.

Õhtul joon naturaalset lahtistavat teed. See töötab hoobilt ärgates. Ja siis soolavesi hakkab minul tööle umbes poole tunni pärast ning siis käin keskelt läbi 5 tiiru peldiku vahet. Nojah, vabandan et nö. liiga palju infot, aga sa võid siinkohal siis lõpetada…. Ega ju midagi tahket välja ei tule, aga nagu ma aru olen saanud, toob see soolavesi välja kõik mis kuskile kinni on jäänud.

Mu enesetunne on väga hea. Vahepeal muutun tööl kannatamatuks, aga seda juhtub ka siis kui süüa antakse. Näljatunnet kui sellist absoluutselt ei eksisteeri. On vaid vajadus millegi tahke järele. Oleks vaja midagi närida.

Kaalust rääkides, siis selle 4 päevaga on kaal kukkunud umbes 5 naela (2 kilo?). Ja kuna olen enne midagi taolist läbi teinud, siis ma ei karda, et see kõik mulle kiiresti tagasi tuleb.

Neljas päev on jõudnud õhtusse ning jätkan tugevalt! Keel on endiselt veel valge!

Päev 5 läks märkamatult. Oli palju tegemist ja käimist ning õhtul avastasin mõnuga, et 5. päeva õhtul pole mul mingit söögivajadust. Küpsetasin  veel kohupiima korpi mis lõhnas imehästi, aga imekombel ei tekitanud minus mingit isu. Ühesõnaga, 5. päev läks nii valutult kui üldse saab!

Päev 6 ja kätte on jõudnud laupäev. Hommikul olin juba omale kõhuteed tegemas, aga viimasel hektel segasin kokku endale soolavee ning jõin selle väikese pingutusega ära. Ega mulle see kraam üldse ei maitse küll, aga mis siis ikka. Et vähegi seda soolavee värki leevendada lõikan ma pooleks ühe sidruni ning mõnigate lonkusede vahel panen keele sidrunile. See võtab ära selle vastiku soolamaitse. Peale soolavee joomist olen ma umbes tund aega ilma muu joogita, et see merevesi saaks toimida kuis vaja. Ja kui siis võtan vett lõpuks, siis see vesi tunudb nii hea ja lausa delikatessne.

Jaanale ärevuse tekitamiseks mainiks ka ära, et nr. 2-te kui sellist ei eksisteeri. Mõlemast otsast tuleb sama kraami välja (Appi, nüüd ma hirmutasin küll mõne ära. Vuih!) 

Tühja kõhu tunnet ei eksisteeri. Lihtsalt selleks kõigeks on vaja suurt pühendumist ja iseloomu, et kõikidele nendele suurepärstele lõhnadele meeleheitega reageerida, sest need lõhnad on nüüd tuntavad nii tervalt.

Kui millegi järgi hing igatseb, siis on see selline magus ja mahlane apelsin. Tahaks maasikaid ja mingit head tahedat suppi. Lihtatoitude järgi hetkel isu ei ole.

Täna tuleb samuti kiire päev. Nimelt oleme Malliga palutud tegema süüa ühel üritusel (äri?) ning ma ei karda üldse, et see söögitegemine mu limonaadi dieedile halvasti mõjub.

Nüüd on 6. päeva õhtu ning see oli teatud mõttes kõige raskem päev. Ei, mul ei ole nõrkust, ja olemine on väga virgas. Aga tänane päev möödus toitlustades. Tegin süüa ilma seda maitsmata, kuid koguaeg nuusutasin seda lõhna. Ja see oli täna päris raske. Tegin kohupiimakorpi ja sooje juustusaiu. Kõik käisid ja kiitsid. Lõunaks tegin kanasuppi ja mannavahtu. Ning õhtusöögiks valmistas Mall hakkliha kaste. Tuli palju kiidusõnu. Kahjuks mina sellest maitseelust osa ei saanud!

Enesetunne on hetkel suurepärane!!!!

Päev 7 ja pühapäev. Niisiis, jätakan tugevalt. Hommikul jälle soolavesi. Aga juba märksa vähem ja nüüd olen vist küll sellega lõpukorrale jõudnud. Mu eesmärk oli 7 päeva, aga mul on kindlat jõudu, et jätkata. Ma pole veel otsustanud, et kui kaua. Kas veel päev või paar või 3. Või enamgi. Ma arvan, et see oleks võimalik, aga… ma tahan midagi muud. Tahan taas teisi maitseid tunda, seda enam et maitsemeeled on nii ärevil ja ootavad kogu hingest midagi värsket ja head!

Tunnen end pühapäeva hommikul lihtsalt suurepäraselt!

Terve päev möödus ok. Kuna aga ma piisavalt palju limonaadi ei joonud (olime väljas), siis hakkasid igasugu neelud käima. Kui siis jälle klaasitäie oma kraami lõpuks sain juua oli hoobilt parem.

Lugesin kuskilt, et just peale seitsmendat päeva peaks algama see kõige nö. imelisem periood, kus meelded on selged ja puhtad ja erksad. Tahaks siis seda kogeda.

Päev 8. Täna hommikul pole mul mingit tahtmist enam soola vett juua. Või äkki jõuan veel… No vaatame mis see päev toob. Ei ole midagi muud erilist mainida ja ette kanda.

Ega peale viimast päeva (milleks minul saab olema tõenäoliselt päev 10) kohe tahke toidu peale ei tohi minna. Kõigpealt on poolteist päeva kas apelsini või greipfruidi mahla, siis juurviljapuljong ja siis salat ja puuviljad. Nii et lisa veel sellele 10le päevale 3 koormuse vabat päeva otsa.

Õhtul… Oli väga sündmustevane päev. Joon muutkui oma mahlakest ja toidu järgi nagu ei igatsenudki. Kuigi kui tegin Helenile kana, siis küll natuke nagu kõditas ning kujutlesin, kuidas ma võtaksin taldrikule natuke riisi ja natuke kana.
Aga hetkel on küll selline seis, et ma võiksin sellega edasi minna lõpmatuseni.

Päev 9 ja asi läheb juba nii mulle, kui ka vist lugejale igavaks. Hetkel on tunne, et võibki niimoodi jääda. Nii kerge on olla ja nii hea on olla. Korjasin just tagaaiast mõningad sidrunid ning teen järjekordse portsu limonaadi. Kohe kindlasti jätkan ma ka homme!

Ahjaa, olgu veel öeldud, et oleme kahepeale läbi töötlenud peaaegu terve paki tualettpaberit. Me kasutame Kleenex double rullid ja oli vist vähemalt 12 pakis.

Õhtul… Väga sündmuste vaene päev. Enam ei ole üldse söömise vajadust. Isegi tekstuuri-vajadus on kadunud. Nii hea on olla.

Päev 10 ja võibolla mitte viimane. Ok, võibolla ainult. Sest praegu on küll selline tunne, et jätkaks veel mõned päevad. Jõin täna hommikul klaasitäie soolavett. Tundsin, et mu sisse on pidama jäänud miskit, mis oleks vaja välja saada. Jõin ainult ühe klaasi, sest pean täna varakult kodust lahkuma.

Endiselt enesetunne on hea. Just lugesin siin mõningaid blogisid, kellel ei ole nii head kogemust olnud selle protsessiga. No tõenäoliselt see ei ole igaühele! Aga ma tõesti ei arva, et see minule rohkem halba teeks kui head!
Ma otsustasin (ja Harry ka), et homse päeva teeme veel ja siis vaikselt ja sujuvalt tagasi normaalsesse toidugraafikusse…

Päev 11. See on viimane päev! Igatahes, käisin juba eile poes ja tõin vajalikud juurviljad, et saaks hakata suppi keetma. Eks siis näis, kuidas see üleminek läheb!?

Jaana, mis on sinu kui meditsiinitöötaja vaated sellisele radikaalsele ettevõtmisele? Kas tõesti on mul oht, et olen kaotanud kõik vitamiinid? Kas tõesti tõuseb mu vererõhk? (Ma jälgin seda pidevalt ja muideks, see on nüüd stabiilselt all olnud! Mul ju jaanuarist saadik on mu vererõhk väga kõikuv olnud, üleval ja all)

Mina tunnen ennast väga hästi selle kõige juures!

Päev on õhtusse jõudnud ning nii head päeva pole veel olnudki! Lihtsalt on nii hea olla! Uskumatu!

Ma ei teagi mis isutab. Kuna olemine on kuidagi nii puhas, siis loomulikult tahaks midagi puhast ja värsket. Eks ma siin paaril järgmisel päeval hoian oma käiguga kursis ning panen ka lõpuks kaotatud kaalu kirja. Harry tunneb end ka väga hästi. Super!

Päev 1 PSP (PSP=peale suurpuhastust). Täna hommikul pressisin hoovist saadud greipidelt mahla välja ning maitses uskumatult hea. Harry soovis apelsini mahla. Olengi seda vaikselt ja rahulikult päeva jooksul tinistanud. Ei tea kas ilm või mis, aga igatahes kuidagi nagu uimane on olla. Kuidagi nagu on selline natuke pettunud olemine. Eile oli nii hea ja energiline päev ning täna ei midagi erilist.

Päev 2 PSP möödus nii kähku. Juba sai suppi süüa ja mahla juua. Supp oli puhtalt ainult juurviljale põhinev ja Whole Foodsist ostsin mingit orgaanilist puljongi pulbrit. Alguses maitstes arvasin, et liiga blää, aga polnudki nii hull.

Päev 3 PSP. Täna võib süüa juba marju, puuvilju ning salatit. Tuleb kiire päev, sest meil on terve päevane teatriproov ning siis ruttan veel juuksurisse. Hea, et sain end vahale libistatud, lubadusega, et ainult lõikus. Ma ajasin nädalad jummala sassi ja arvasin, et meie teatrireisini veel aega. Aga juba järgmine nädal. Ja juuksuriajad täitsa kinni kõik. Aga läks õnneks!ä

Vererõhk on olnud nüüd viimastel päevadel stabiilselt normaalne. Juhuu! Ainuke asi, mis mulle nüüd on silma hakanud on, et mu jalad viimastel päevadel "surevad ära". Ja see on nüüd paari viimase päeva nähtus. Alguses mõtlesin, et lihtsalt istusin ära, aga eile panin tähele, et ikka ja jälle juhtub seda. Loodame, et see on mööduv nähtus.

Muideks, ja Harry on väga heas vormis. Ta läheb homme tagasi tööle (peale streigi lõppu võttis tükk aega, enne kui tööl järg temani jõudis) ning me peame vist täna poodi uusi pükse ja rihma ostma minema. Ma arvan, et kaalud panen kirja homme hommikul.

Päev läks väga kergelt. Sõin marju ja salatit ning rye cräkkerit. Sõin väga aeglaselt ja väga hea olla! Sama ka Harry kohta!

Lõpetuseks. Panen nüüd kauaoodatud kaalud kirja. Mina võtsin alla umbes 13 naela. Ning Harry võttis alla peaaegu 20 naela. Jah, ja käisime Harryle eile uut rihma ja teksaseid ostmas.

Olen väga rahul, et selle protsessi läbi tegin. Esiteks, ma tundsin end väga hästi ning see andis mulle suure tõuke, et paremini sööma hakata. Ma olen seda küll püüdnud pidevalt, aga ma lähen nii kergelt valale teele. Minu kõige suurem probleem on see, et selle asemel et nautida hetke suutäit, mõtlen ma juba järgmisele. Raske on muuta seda, mis on juba ajus ja harjumustes. Taldrik tühjaks ning enne ei peatu, kuniks otsas! (see käib eriti jäätisepotsku kohta!!!!) Proovin nüüd paremini! Soovi mulle selleks jõudu ja jaksu ning tahet!

Tänan kaasa elamast!

 

KIIRED AJAD

Bloged in argipäev,reizilennuk,tervis by lennuk Thursday February 28, 2008

Puhkuselt tagasi ja maandusin otse keset pidude möllu. Kõigepealt, teatrirahvas tähistas Jüri 70. juubelit tehes talle suure üllatuspeo. Ning siis juba edasi järgmine päev Eesti Vabariigi 90. aastapäeva tähtistamine. Pilte sellest lisam hiljem, kui on hetk aega. Kõik see läks non-stop!

Pühapäevast sujuvalt edasi järgmisesse nädalasse ning sel nädalal töötan ma täiskoormusega, st alustan hommikul ja lõpetan õhtul. Unistuste Õhtusöökides on nö. grand re-opening ja seal on palju ettevalmistamist.

Lisaks kõigele sellele läks lõpuks meil soojaks ning hakkasin jälle kõvasti kõndima.
Ma tundsin ennast juba väga hästi jõulueel. Aga siis juhtus midagi. Söök maitses hästi ning väljas oli külm ja kõndima lihtsalt ei suutnud end sundida. Ja siis tekib mul see stressisöömine. Ma pean kuskile piirini välja jõudma, et uuesti ennast kontrollima hakata. No pole hullu. Asi edeneb ning kõnnin rohkem kui mullu. Hommikul oma 45min kuni tund või otsagi ning õhtul töölt tulles vean ka Harry kõnnile. Kui siis ükskord kella 9 ajal rahulikult maha istun, siis istumine enam mind ei huvitagi – voodisse hoopis!

Nii need päevad lähevad…
Kuidas teil?

21 queries. 0.832 seconds.
Powered by Wordpress
Reizilennuk Vol 1.