NÜÜD SAAD SIIS TEADA!

Bloged in köögis,külalised,puhkus,reiz,reizilennuk,tervis by lennuk Tuesday September 8, 2009

Käisime Lake Elsinor’is. Umbes poolteist tundi sõitu sisemaale. Ma kirjutan sellest rohkem, aga praegu lugege siit!

Ma lähen nüüd täna taas arstile. Tehakse ultraheli ning hakatakse siis nüüd munarakke kasvatama! Ja lisandub rohkem süstimist!

21. september ja ema ikka mõistatab, et kus me käisime. Käisime järve ääres. Ja pildid on ülevaloleval lingil! :)

Järve ümbritsesid mäed. Vesi oli soe.

Põhisündmus oli siis jetskiga sõitmine. Meie mõlema esmakordne kogemus. Kuna läksime suurt ettevalmistamata, siis hüppasime 99 sendi poest läbi (kõik maksab 99 senti) ning Harry sai sealt endale vajalikud päikseprillid ning mütsi, mis on nii tobeda värviga, aga selleks puhuks sobis väga hästi! Kust me jetski rentisime, sealt öeldi, et järvele teeb tiiru peale umbes 15 minutiga. Seega jõuaksime vähemalt 3 ringi teha. Meil see nii edukalt ei läinud. Algus oli üsna jube. Kartsin oma elu eest :) Aga siis hakkas juba Harry asja jagama ning lõpus sai ka nii öelda juukseid tuules hõilutada. Aga ühe ringi tegemine võttis meil 45 minutit ning järgmisele ringile me ei läinud :)

Tore oli sellegi poolest!

What is erection disorder? It really is a cialis generic cheap The acai acai berries contains proteins that allow for how do i get a viagra prescription When you have troubles in keeping up with an erection all the period, levitra canada Cialis is also among the best prescribed is generic cialis real One of the causes that investigators are really so enthused about examining Noble Generic Cialis Review generic cialis review As with many new prescription drugs being marketed to people, all have negative Tadalafil Buy effects that are specific tadalafil buy Whats Sexy Goat Marijuana (Epimedium Sagittatum)? Horny Goat Weedis a Daily Cialis Online robust perennial reported to have daily cialis online Nothing hurts a man more than that which we refer to as erectile dysfunction. In the earlier times when free viagra sample Besides physical drawback, the male frequently, is suffering from bouts of melancholy. It has been detected how to get cialis prescription To possess an erection one should have the sexual urge to possess sex. Virility drugs only assist in keeping the ordering cialis online safe

HOUSTON, TEXAS!

Bloged in puhkus,reiz,reizilennuk by lennuk Sunday August 9, 2009

Kes oleks võinud arvata, et selle suve seiklus mind Houstonisse viib! Kui klassiõde Anu mulle kirjutas, et tuleb perega kuuks ajaks Houstonisse seoses abikaasa tööga, siis hakkasin kohe mõtlema, et mis oleks kui….  Lennupileti hindu ja enda lennu miile uurides leidsin, et see hull mõte on täitsa reaalne. Ja just vahetult oli selgunud, et mul on pooltesti nädalat  vaba. Mis nii viga planeerida. Et kõigepealt käin Irene pool ja siis lendan Anu juurde.

Houstonisse lend oli kahe osaline. Kõigepealt suure lennukiga Dallasesse ning see läks kiirelt ja märkamatult. Dallasest edasi oli lend mingi väikse lennukiga, mis oli kindlasti suurem kui moosiriiul, kuid ikka täielik kökats. Propellerid käisid ringi mis hullud ning ajasid mulle hirmu naha vahele juba enne õhkutõusu. Mida väiksem lennuk, seda hüplevam lend. Ilm oli hea ning pilvi vähe. Aga mis oleks saanud siis, kui äiksepilved kuskil oleks olnud? Edasi ma ei mõtle.

Selles kökatsis rappudes mõtelsin, et Houston peab mulle meeldima, sest sealt tagasi ma ei lähe. Või ainus võimalus on, et lähen siis jala Dallassesse.

Lennujaamas leidis Anu mu mind ilusti üles. Juba esimestest kohtumishetkedest oli kindel, et meil saab tore olema. Me polnud üksteist näinud 21 aastat. Keskkooli lõpupidu oli viimane kohtumispäev. Anu elab Taanis ja tal on 2 last.

Et kes on Anu? Anuga käisin ma koos koolis 11 aastat. Samas klassis. Ja mitte ainult ühes klassis, vaid igal hommikul saime meie maja nurga peal kokku ning mina, Krista ja Anu jalutasime sealt koos kooli. Ja tagasi. Ei meenu mulle küll, et mida me seal tee peal pajatasime, millest rääkisime… Mäletan, et algklassides oli koolist tulles käis alati üks suur action. Nimelt põgenesime poiste eest. Mul on nii selgelt meeles, kuidas me ühel õhtul koju tulles jooksime poiste eest ära ning põgenesime merekarjamaa põõsa taha. Anu heitis lõõtsutades põõsa taha pikali. Kui "oht" oli möödas, siis jalutasime edasi koju. Aga korraga oli meiega kaasas vastik hais. Pimedas selgus, et Anu oli oma uue ilusa erkkollase jopega heitnud põõsa taga olevasse sitahunnikusse. Tõenäoliselt see ei olnud metslooma ega koera hunnik. Saate aru, mida ma mõtlen?

Leila ja Anu

Central Market – selle poe pärast koliks täitsa Texasesse

Sooviks muljetada super shopingu kogemusest. Nimelt Texase kohalikust Central Marketist. See oli siis nii super toidupood, et sinna oleks võinud jäädagi. Meenutab ta kõige rohkem Whole Foods’i. Hindade poolest minumeelest odavam! Juurvilja ja puuvilja valik oli värske ja rikkalik. Seal poes ringi käies saad kohe kindlasti kõhu täis. Käisime seal kaks korda ning alati oli igal pool maitsmiseks välja pandud küll seda ja toda ning rohkem kõike. Puuvilju, juustu, leiba (vähemalt 15 sorti erinevat) ning kõrval oli võikamakas, granolasid, kuivatatud liha, vorsti ja kindlasti palju igasugu muud kraami.

No loomulikult juttu jätkus kauemaks. Rääkisime oma eludest ja jagasime niisama igapäeva elu kogemusi. Kuna titeprogramm oli nii kenasti orgunnitud ning tema poisid väga iseseisvad, siis kogu selle programmi taustal saime kenasti vähest koosolemise aega kasutatud.

Houstonis on just vist hetkel kuumim aeg. Ilm oli palav ja väga niiske. Väljas ikka väga kaua ei ole. Linn tundus roheline ja hästi suur ning tasane. Maad sellel osariigil jagub ning seetõttu on ka linn suur.

Nelapäeval pakkisime moonakoti ning sõitsime Galvestoni. 50 min sõitu ning oledki Mehhiko lahe ääres. Ja just see linnake sai eelmine aasta hurrikaani Ike käest "peksa" ning oli juttude järgi täitsa nö. maatasa. Tuli see orkaan Kariibimere maadest ning lõpppeatus oli siis Galveston ja isegi Houston kannatas kõvasti. Oli mitu päeva elektrita. Ja tegi muud kahju. Siin wikipedia link Ikest ja vaata pilti siit ja siit ja siit.

Siin kõrval on kaart. Houston jääb kohe sinna kaardi ülesse vasakusse nurka ning Galveston on siis saareke Mehhiko lahe kaldal.

Sõitsime natuke Galvestonis ringi ning üldpilt oli selline kuidagi natuke lage. Hurrikaani tagajärgi… kuidas nüüd öeldagi, ühelt poolt oli neid koguaeg näha, teisalt oli saar täitsa turistivalmis.

Siin on aga pildikogumik, mida meie nägime:

Selliseid maju jagus rannaveerele küll ja veel

See hotell oli kohe mererannas. Siia remondimehed pole veel jõudnud!

Galvestoni rannapiirkonnas on väga palu Victoria stiilis maju. Need siin on värskelt värviutud!

Galvestonis oli hulgaliselt kirikuid. Ja need hakkasid kuidagi eriliselt silma. Need olid kõik suured ja tugevad!

Seawall Bulevard

Rannajoon oli pikk ja kitsas. Ilm oli palav. Ja olemine niiske. Mõnus oli vees olla!

Selliseks esitluseks pidin hästi natuke end Photoshoppima :) Kõtu pealt kaks ekstra rinda eemaldama :)))

Thordan, Halfdan ja Anu ning Galvestoni rand

Tagasisõit. Houstoni kesklinn

ROADTRIP

Bloged in puhkus,reiz,reizilennuk by lennuk Monday August 3, 2009

Kui kõik algusest peale ja ausalt rääkida, siis… selleks mul aega ei ole, kuna see suvi on täielik oravaratta suvi. Nii kiire ja nõnda otsast lõpuni, hommikust õhtuni. Kui tööpere suvereise plaanis, siis oli mul 2 võimalust – vedeleda kodus või midagi selle ajaga ette võtta. Ma teadsin juba oma tagumises ajusopis, et üheks ettevõtmiseks saab kindlasti Irene külastus.

Ise mõlgutasin, et peaks mööda kallast sõitma, aga üksinda oli natuke nadi seda teha. Reisikaaslane saabus üllatuslikult otse Eestist. Ei, ma ei tundnud teda. Oli teine vaid 18-aastane noor Eesti tüdruk, kes on Ameerikas natuke reisimas. Kartused, et saan ripenduse kaela ning pean veel babysittima hakkama osutusid täiesti alusetuks ning oh üllatust ,kui osutus teine nii asjalikuks . Võisin teda julgelt reisile kaasa võtta.

Meie esimene tõsine peatus – Morro Bay. Ka meie ööbimiskoht.

Mina sain ühe hoobiga tule alla ning Evelin sai ühe hoobiga telgi üles.

Ja veel kiiremini sai ta hommikul telgi alla :)

Morry Bay ei ole enam mõnus Lõuna Kalifornia. Lühike püks sinna õhtusse ja hommikusse küll ei sobinud. Küll aga oli väga mõnus telgis ööbida ning nüüd ma julgen taas tahta matkama minna. Nii mõnna olla. Ma täitsa usun, et enne veel kui see suvi läbi, käime veel ühe raksu kuskil lähemal, siis juba Harryga.

Hommikune PCH on udune. Siin juba hakkab lubama. Udu tõuseb. Varsti läheb üle mäe. Kui reisi alustasime, siis sõitsime mäe külje peal ja ookeani asemel oli suur vatipilv. Ma olen vaid ühe korra ilma uduta sellest teest läbi saanud. See oli oktoobri kuus koos Jannega. Või siis peab reisi sättima nii, et sõidad seda rada pärastlõunal. Kui palju ilusaid vaateid uduvarju jäi…

Juba hakkab looma…


Udu hakkab lahkuma…

Selle päeva kauneim vaade

Mingi hetk jõudsime me Monterey’sse

Ja siin on Monterey üksik küpress

Õhtuks jõudsime Irene juurde. Irene poisid on vahepeal nii palju kasvanud. Kui viimati neid jõulude ajal nägin, siis nad olid lamajad pojukesed. Ja nüüd, 7 kuud hiljem on nad ikka täielikud mehed. Nii vahvad sellid!

 

 Laupäeva pärastlõunal pakiti auto rattaid täis, igasuguseid rattaid

Rattarong

Toufigue, Erik, Emil, Irene

 

 Ja mina taksot tegemas

 Pühapäeva pärastlõunal sõitsime üles mäge ja muutkui sõitsime ja sõitsime, kuniks ma kartma hakkasin… Nii kõrge. Aga ilus. Seal kõrgustes oli igavesti uhke winery ning loomulikult läksime noole suunas! Vein ja kaunid vaated! Imeline! Imeline!

 Leila ja Irene The Mounatain Winery’s

Tagasi Los Angelesse jõudsime esmaspäeva lõunaks. See oli väga mõnus reis! Just selline nagu ma tahtsin. Ja ootasin. Homme  hommikul juba uued seiklused ning sellest juba hiljem!

CHICAGO ja CHAMPAIGNE REIZ PILTIDES

Bloged in külalised,puhkus,reiz,reizilennuk by lennuk Thursday July 16, 2009

Reisiks pidi minema reede pärastlõunal. Kell 9.30 helistab mulle Duffy, et kas mul kotid pakitud ning kas saaksin poole tunni pärast või nii lennujaamas olla? No lugu oli järgmine, et Chicagot ähvardas sel päeval tõeline looduslik kaos – äike ja vihm ja torm. Ning sel juhul lennukid ei lenda. Ilmateade lubas tormis aukusid ning sellega lennuliinid arvestasid ning nad olid meid kähku ümber paigutanud varasemale lennule. Lennujaamas aga tuli rodu takistusi vahele ning lõppkokkuvõttes tühistati kõik Chicago lennud. Õnneks saime me järgmiseks hommikuks piletid.

Siin Helen lennujaamas ootama nö. sõitu koju peale pikka jagamist piletiletis.

Chicagosse saabudes viidi mind otse Chicago Eesti Maja jaanitulele. No see oli nagu Eesti. Looduse poolest. Roheline plats, palju rahvast, kohalik ansambel. Täitsa küla jäänipäeva moodi kohe!

Kahjuks Saku õlut ei pakutud, aga saadaval oli Leedu õlu

Maris ja Kaisa

 Ando, Kaisa, Leila, Tuuli

Elisa leidis endale kuskilt koera, keda ta ajaviiteks kantseldas

Edasi tuli Marise kodu. Nende elutoast avaneb just selline vaade Chicago linnale. Chicago mulle väga meeldib. Kes iganes planeerib reisi Ameerikasse, siis Chicagot võib täitsa julgelt külastada. Piisavalt põnev!

Elisa ja Maya olid nii näljased, et kui toit lauale pandi, siis kohe hakkasid ette tõstma

Pühapäev oli isadepäev ning isad olid palutud hommikusele jalutuskäigule. Siin pole neil veel aimugi, et kuhu täpselt nad teel on. Nimelt olid Kaisa ja Maris oma abikaasadele isade päeva puhul mani-pedi aja kinni pannud. Kui nad vaid seda oleks teadnud, poleks nad ehk nii hoogsa sammuga astunud?

Kui salongi sisse astusime, siis kus nad enam protestida said. Olid lihtsalt fakti ees! Ja kus sa seal teiste ees vastu punnima hakkad. Mehed löödi kohe letti ning peale esimest ehmatust tundsid nad ühtäkki end väga hästi. Naised ja lapsed läksid edasi parki. Pärast olid poisid väga uhked ning võrdlseid oma käsi :)

Esmaspäeval käisime loodusmuuseumis. Loomi ma selles loodusmuuseumis peale kilpkonnade ja sisalike ei näinud. Üks topis  jääkaru oli kah. Põhirõhk selles muuseumis oli looduse säästmisel. Palju oli lastel näppimist ja katsumist. Väga tore muuseum oli igatahes. Kui keegi lastega Chicagosse satub, siis kindlasti soovitan.

Elisal oli tegemist pikaks ajaks ja tegemist oli ma ei tea millega

Selle loodusmuuseumi looduslikeim asi oli liblikaaed

Ja neid lilli liblikad armastavad

Teisipäeval läksime Milleenium parki. Arvasime, et seal on mõnus istuda ja lapsed saavad joosta. Jah, lapsed said joosta, aga jooksid seal suurel platsil kohe laiali ja nii kaugele, et seal olemine muutus eluohtlikuks. Isegi grupipilti ei saanud teha, sest lastel oli koguaeg nii kiire.

Lahenduse leidsime võimsate purskaevude näol. Mayal oli vahetusriided kaasas, aga mina loovutasin Elisale oma kihilisest riietusest särgiku. Nüüd jooksid ka lapsed, aga õnneks ainult ümber purskaevu.

Pargis saime kokku Irenega. See on teine Irene, mitte mu klassiõde San Francisco lähedalt. Irenet tean ma kuskil 12 aastat tagasi, kui ta Los Angeleses reisil käis. Ma ei ole vahepeal temaga miskit suhelnud. Aga meil on mitmeid ühiseid tuttavaid ning Irene on oma olemuselt selline ladna mutt, et jäi mulje, nagu oleks eluaeg tundnud ning alles eile kokku saanud. Samasugune ladna mutt oli ta 7-kuune Aliise.

Ma pean teile rääkima nn. kurja pardi loo. Nimelt, on Marisel rõduuks, mida Maya ja Elisa oskasid lahti teha. Lükkasime küll diivani ette, aga raskekaallased nagu need eesti noored on, lükkasid kerge vaevaga diivani eest ära või sebisid end kuidagi sinna taha. Rõdul viibimine oli sellepärast ebasoovitav, et nad elavad kolmandal korrusel ning Mayale meeldib asju sealt alla visata :) Ja emadel ja tädidel polnud parasjagu aega passida. Õues kuum ka muidugi. Nii tõi Maris välja pehmekese pardikese, kes pigistates teeb vära korralikult  "pääks-prääks" ning millegipärast Maya hirmsat moodi seda kardab. Jookseb kulutulena kohe elamise teise otsa. Maris saabus otsustava sammuga, part pihus ning pani pardi rõdu lingi vahele, pigistas korra "pääks-prääks" ja lapsed hoidsid end koheselt eluohtlikust olukorrast kaugemale. Vahepeal jooksid ikka sinna poole, vaatasid hetkeks parti ja siis tormasid hirmukisaga kaugemale. Ust ei julgenud enam keegi avada. Elisa oli omakorda teoorias väga tugev, nagu selle vanustele lastele omane. Eks ta siis seletas Mayale, et rõdu ust ei tohi avada ning mida kuri part räägib. Lapsevanemad ja tädid said kõhutäie laste kulul naerda!

Kui lapsed magasid, siis muidugi oli suurtel tüdrukutel pidu. Tegime endale midagi mõnusat süüa ning jõime veini või siidrit. Ja kurja parti meie üldse ei kartnud :)

Jason, Marise abikaasa mängib softballi (pesapalli pehmem variant) suveperioodil töökaaslastega. Kolmapäeva õhtul käisime seda võistlusmängu vaatamas. Ma pole siin küll pesapalli väljakute lähedal eriti olnud, aga mõtlesin seal, et küll oleks tore kuskil võistkonnas olla. Ma ikka võistkonna inimene.

Maris, Maya, Jason

Chicago suvi oli imeline kogemus. Tegelikult sellise suvekogemuse saaks vist ükskõik kus kohas viibida – tingimuseks peab olema see, et seal peaks eksisteerima külm talv. Õhus oli tunda, kuidas kõik suve naudivad, kõik istuvad väljas, pargid on rahvast täis, ja antud pildil on näha kuidas ühte joogaklassi pargis tegutsemas ning suveilma ära kasutamas.

Mingi hetk jäin mina lapsehoidjaks ning Maya leidis, et peab endale tegema ripsmepikendused :)

Ja uued proteesid sai ta ka endale :)

Neljapäeval sõitsime Champaign’i, Kaisa juurde. Maya magas enamuse teest, aga ärkas enne reisi lõppu rahutult üles. Üks võimalus oli, et anda talle kätte pastakas ning lasta teha mis ta sellega tahab… Peaasi, et ei jorraks. Ja nii ta endale imekaunid tatuud saigi. Maya – tatuukunstnik!

Champaigne’s enamus unevaba aega möödus vees. Ilm oli palav ning basseine oli läheduses mitmeid.

Kui me vees ei olnud, siis oli meil alati käes mingi joogiline. Degusteerisime Kaisa juures neid päris mitmeid. Siin pildil on mustikaõlu (mis oli nii hea mustika lõhnaga ja maitsel polnud ka viga), BudLighti Lime’i õlu oli väga mõnus kuumas ilmas, Michelob’i Granaatõuna õlu oli ok, täitsa joodav. Aga kõige parem oli Michelob’i kaktuse-laimi õlu. Ma ei ole pikka aega olnud eriline valge veini fänn, aga mõnusa suvise ilmaga on ikka valge vein väga mõnna. Minu selle suve lemmik on Ferrari-Carano Fume Blanc. Pilt on siin!

Samuti valmistasime igasuguseid maitsvaid roogasid. See siin pildil on maasika-kurgi salat. Aga küpsetasime päris mitu kooki. Parim neist oli õuna-martsipani kook. Nämma!

Kui lapsed õhtul magama pandud, siis oli muidugi meil pidu. Enamasti möödus see küll veiniklaasi taga ning HGTV’d vaadates. See on selline kanal, kus ainult kodukaunistus saated. Üks õhtu Ando lubas naised kinno öisele seansile. Käisime vaatamas The Hangover. Oi kui naljakas. Pissisin naerust püksi. Ok, liialdan. Aga naerda sai tõesti kõvasti. Soovitan! Vaata treilerit!

Telekat ja filmi sai tegelikult päris palju vaadatud. Loetlen teile mõned: Brides War oli väga mõnus naistekas! Ning siin on treiler.

Religulous  oli väga huvitav dokumentaalfilm  usulisel teemal ja soovitan seda ka! Siin on treiler!

Kui Chicagosse tagasi tulime, siis Marisega käisime vaatamas ka Proposal’it ning see oli ka super tore. Vaata siit!

Suurimaks ärevuseks oli muidugi see, et Kaisa ja Ando ostsid endale maja. Kuna nad olid just äsja tehingu teinud, siis kahjuks me majja sisse ei saanud.

Küll aga käisime maja ümber kõndimas ning väljastpoolt seda pingsalt uurimas. Maja asub väikese järvekese/suure tiigi kaldal. Majas on 5 magamistuba, elutuba ja nö. peretuba.

Peale aknast sisse piilumist oli kindel, et ost oli õige!

 

Majaomanikud

Vaade tagaaiast

Seal uue maja lähedal on ka park, mille nii väiksemad kui natuke suuremad järgi tsekkasid.

Kuna oli keskpäev ning hirmus palav, siis selle koha peal Elisa ütles: Ma ei taha õue minna! Tema oli oma majakese pargis leidnud!

Laupäeval käisime turul

Ja pühapäeva hommikul käsime pargis

Esmaspäeval sain Heleni jälle kätte ning kojusõit algas. Kodus ootasid mind külalised. Nimelt Signe Saksamaalt oma abikaasaga olid Ameerika reizul ning viimaseks peatuspunktiks oli Los Angeles. Oma reisi kaks viimast ööd veetsid nad meie juures. Õhtul tegime hamburgereid Ameerika moodi ning poest ostsin American Pie. See oli minu esmakordne hamburgeri tegemise kogemus. Kohtumine jäi kahjuks väga lühikeseks, sest järgmine varahommik oli neil juba start tagasi Saksamaale.

Leila, Harry, Jörg, Signe 

CHAMPAIGN

Bloged in puhkus,reiz,reizilennuk by lennuk Friday June 26, 2009

Oleme otsa pidi joudnud Kaisa juurde Champaignesse. Selline peaaegu shampuse nimega linnake.

Ilm on paiksepaisteline ja palav. Selline naljakas kuumus, millega mina ei ole harjunud, kuid taiesti talutav. Seljal on tunda pidevalt veeniresid. Veelahedus on neil paevil vajalik.

Ajataju on taiesti kadunud. Votame paev korraga. Kylmkapis on alati valget veinikest, siidrit v6i 6lut. Mahla ja vett on ka, aga kes neist joodud saab :)

CHICAGO-OO-O

Bloged in puhkus,reiz,reizilennuk by lennuk Monday June 22, 2009

Reiz algas väikese hilinemisega. Nimelt oliChicagos reedel tohutu torm ja äike ning kui nii juhtub, siis Chicago lennujaam suletakse. Väikeste seiklustega anti meile piletid järgmiseks hommikuks. Ahjaa, reizisin Heleniga, et teda vanaema juurde viia. Samas minul siis linnaluba ning veedan selle umbes 9 päeva Marise ja Kaisaga.

Lennujaamast otse sõidutati mind Chicago Eesti Maja jaanipäevale. Sellest kirjutan ka pikemalt, kui mahti…

Praegu annan lihtsalt teada, et olen kohal ning praegu üritatakse lapsi magama saada, et saaksime hakata maiustama heeringasalatit (heering, till, sibul, kodujuust) ning keedukartulit. Kapis ootab ka valik jäätist! Ning veinipudel on juba avatud!

NR. 2 JA 3 JA … ÜHESÕNAGA: TAGASIVAADE

Bloged in külalised,padjaklubi,puhkus,reiz,reizilennuk by lennuk Wednesday March 25, 2009

Viimane kuu aega on läinud kiirelt. Kõigepealt külalisteks ettevalmistamine, siis külalised, kohe teised külalised ning nüüd taastumine :)

Kõigepealt käisid külas Harry isa ja Kay. Sellest täpsemalt piltides lähimail päevil, praegu aga läheme kohe Kaisa reisi piltide juurde.

Kaisa ja Elisa pidid saabuma reede hilisõhtul. Jama nii ja jama naa ning saabusid alles laupäeva pärastlõunal. Kaisa ja Ando kolisid täpselt aasta tagasi Los Angelesest Chicago kanti.

Kõigepealt küpsetasime pühapäeva hommikul pannkooke ning Kadi ja Helena ning lapsed tulid appi neid sööma:

Helena, Leila, Kadi, Kaisa

Tommy, Anett, Lukas, Elisa

Nende reis oli ajastatud minu vabadele päevadele ja neid oli mul tervelt 3 ekstra vaba päeva. Planeerisin juba varakult selle Palm Springsi. Praegusel aastaajal on Palm Springsis väga mõnus. Siin on veel "tõmba kampsi peale" ilm, aga seal päike soojendab nõnda, et hüppa vette!

Palm Springs – palmid ja mäed

Pärastlõunad möödusidki basseini ääres

Kuna Kadi kardab vett, siis võtsin Anetti ujumaõpetamise enda peale. Alguses ta oli kartlik, aga siis juba tahtis hüpta ja julges peadki vee alla panna.

Ma kohe mitte ei saa Palm Springsi minna ilma, et käiks kuskil palmisalus ära. Seekord siis taas Indian Canyon.

 Ja õhtul tegime kesklinnatuurid

Pärastlõunal marssisime parki

Mille mutid vallutasid laste vähesuse tõttu.

Palm Springsi võlusõnaks oli: matkapudel. Plastikust veepudel oli täidetud veiniga. Ok, plastikus vein on küll küsitav, kuid meil oli lõbu laialt.

Meie reis langes nädalale, kus toimus iga-aastane Indian Wells’i tennisevõislus. Kuna ma tunnen väga hästi Kadrit, Kaia Kanepi õde, siis Kadri orgunnis meile Kaisaga piletid. Nii me enne tagasisõitu siis Kaia mängu vaatama läksimegi. Ilm oli kuum ja keset päeva. Olime natuke mures, et see Elisa uneaeg ja kuidas üldse sellise väikse lapsega, kes tahab treppe ronida, aga kokkuvõttes läks kõik selles suhtes hästi. Saime vaadatud kogu võidumängu. Suuresti küll tänu sellele, et prantslannast vastane andis peale esimest setti loobumisvõidu.

Mäng oli tasavägine ning Kadri kõrvalt pidi koguaeg reegleid seletama. Tennis on sportliku kaasaelamise suhtes väga raske mäng, sest alati ei tohi planksutada (st. ei ole soovitav plaksutada), kõva häält teha, ringi liikuda jne.

Rahvast oli vaatamas sellel rahvusvahelisel turniiril kohe väga palju

Kaia Kanepi

Kleenukesel prantslannal oli tegemist, et massilööke tagasi lüüa!

K

Spordisõbrad

Pühapäeva hommikul olime kutsutud parki Annamarie 2-aasta sünnipäeva tähtistama. Lapsed vudisid nii kärmelt ühest kohast teise ning hirmus raske oli neist saada head ilupilti.

Grupipilt. See ta vähemalt pidi olema. Eesti laste sünnipäevapidu. Annamarie, Elisa, Karina ja Lukas.

Vaatamata suurele orgunnile, ei suutnudki me lapsi järjestada ning grupipildil ilutsevad siis emad!

See on siis jäjekordne katse 2-3 aastaseid grupiks organiseerida. Päris hea tulemus võrreldes eelmisega. Keegi vähemalt ei põgene ja ei seisa seljaga. Külgvaade on päris hea tulemus, mis?

Siin on grupipildi stiilinäide. Kahjuks lapsed ei võtnud meist õppust :)

Päris hea saavutus grupika kohta, üks laps läks ainult kaduma :)

Ka nii võib grupikat teha!

Kui Elisa magas, siis mina ja Kaisa jutustasime, tegime süüa või ühel päeval mängisime Wii’d. Läksime päris hoogu ja mängisime igasugu sportsmänge. Naljakaim ja põnevaim oli ehk pesapall, millest me suurt midagi ei jaganud, aga meile tegi see hirmsat moodi nalja.

Poksimine selle eest võttis aga täitsa higiseks!

Elisa oli nagu kevadine vasikas, kes pääses pargis murule :)

Viimasel õhtul käisime Marina Del Rey’s nostalgitsemas, sest just seal nende pere elas enne kolimist.

Tore aeg oli! Ja ei olnudki nii, et külalised on siis head kui tulevad ja siis kui ära lähevad. Kõik oli nii mõnus ja Kaisa võttis ametlikult köögi üle, mis mulle eriti meeldis! Alguses oli meil plaanis, et nende pesaks saab suuretoa diivan, aga viimasel hetkel tegin neile köögi kõrval olevasse imepisikesse kambrikesse pesa. Panin seal pimendamiseks kaardinad ette ning põrandale sai pehme ase. Seda saab ka teistele külalistele edaspidi pakkuda. Väike ruum ja vaid lesimise ruum, kuid vähemalt on omaette!

Järgmise aastani! Sest just selline jäi kokkulepe!

PALM SPRINGS NR. 1

Bloged in padjaklubi,puhkus,reiz,reizilennuk by lennuk Wednesday March 11, 2009

 

Tere päevast!

Kell on omadega jõudnud pärastlõunasse. Ootan oma korda, et minna siin kohe kõrval olevasse mani-pedi kohta.

Saabusime siia juba eile õhtu. Nagu te juba teate. Mina korraldasin olude sunnil üksi veiniõhtut ning läksin magama alles kell 2 ning magasin ülihästi. Hommikul läksime Kaisa ja Elisaga loomaaeda. Muideks, mulle väga meeldib see Palm Deserti Living Desert looduspark! Eesmärk ei olnud niivõrd kõike ja palju näha, vaid lihtsalt pakkuda Elisale natuke elamust, et ta võtaks mõnusa päevaune. Ja seda ta praegu ka teeb!

Lõunaks sõime hapukapsasuppi ning siis saabus ülejäänud kamp. Kadi oma tütre Anettiga ning Kristel. Nemad saatsin ma siit jahedast toast välja päikse ja soojuse kätte, basseini veemõnusid nautima. Kaisa on  on küünelas ning mina ootan oma korda ning valvan hetkel Elisa und, et varsti teha vahtkonna vahetus.

Tänase päeva pilte:

Meie elamine on läbi kahe korruse ning alumisel korrusel on baar,

elutuba,

söögituba.

Hommikul läksime kohe loomaaeda. Siin on meie Pariisi suvitaja Londoni loomaaias :)

Kaelkirjakud olid hästi vahvad ja trehvasid olema väga aktiivsed.

Kõrbe taimestik


 

Vahva lind

Saabusid tüdrukud. Pildilt puuduvad Elisa ja Leila

Tänane päev ei ole veel lõppenud. Eks ma jätkan hiljem…

ELUMÄRK

Bloged in külalised,puhkus,reiz,reizilennuk by lennuk Tuesday March 10, 2009

Sinikas on ammu korras. Muideks, paranes nii kähku, et lausa imesta. Kõigepealt läks ruttu suureks ja siniseks, siis punaseks, siis kollaseks ja edasi nagu polnudki midagi. Aga sinikast pole praegu küll põhjust rääkida.

Seljataga on tihedad päevad ja nädalad. Kõigepealt ollid nädal aega külas Harry isa ja Kay ning nüüd on külas Kaisa ja Elisa.

Harry pere külaskäik oli äärmiselt tore, vahva, perekondlik, lõbus ja mis iganes sõna annaks mõnusate külaskäikude kohta kasutada… Aga sellest natuke lähemalt. Mul pole lihtsalt sekunditki enda aega olnud, rääkimata blogimise aegadest…

Hetkel oleme mõneks päevaks Palm Springsis. Mul on nimelt natuke puhkust ning siin me oleme – Marquis Villa Resort’is. Siin on link! Ja elamine on selline, et ruumi jätkuks tervele suguvõsale. Nii suur. Veel on mõni vaba voodikoht, et kui kolmapäev ja neljapäev midagi muud ei toimu, siis täitsa võib siia tulla!

Oleme siin nn. hotellis korduvalt olnud, aga mitte 2-toalises. Antud sviit on tõeline lux ruudus. Alustates majesteetlikust söögitoast ja -lauast, hiigel voodist ühes magamistoas, kuni tõelise baarini keset me ajutist korterit. (Kahjuks on baaririiulit täiendamas üksik ja armetu Vanaka kooreliköör).

Vot, sellised lood…. Loodan endale aega võtta, et teile edasi anda meie seiklusi ja vaateid. Aga ärge lootke midagi vapustavat, sest eesmärgiks on titeprogramm (kõigepealt västame tittesid, et siis oleks aega omavahel jutatada).

Titeprogramm toimib suurepäraselt. Seda tõestas 2004 aasta novembris siin veedetud nädal. Siin on üks link tollele ajale!

JA TRADITSIOON JÄTKUB

Bloged in puhkus,reiz,reizilennuk by lennuk Wednesday December 31, 2008

Mul on nüüd arvepidamine sassis, aga vist see on juba 5. aastalõpp järjest, kui me Kristiga Irenele küll a sõidame! Tähistame jõulutoiduga pühasid ning Irene sünnipäeva.

Ilm oli seekord harukordselt ilus! Viimasel ajal on Californiat tabanud küll külma- ja vihmalaine, aga meil tõeliselt vedas!

Nagu tavaliselt veedame aega koduselt ja hea kõhutäiega. Ja jälle tegime hulgaliselt lihapirukaid. Ja hapukapsa supp läks raskelt peale. Pühapäeva hommikul olid laual pannkoogid ja sünnipäevaks sai tehtud küpsisetort.

Suureks elamuseks oli reis jõulurongiga! Oli see vast alles tore elamus. Vanad rongivagunid on nii jõululiseks kaunistatud. Vagunitel on väljaspool jõulutuled ja dekoratsioonid ning vagunid väga meeleolukad! Siin on see rongikompanii veebileht. Seal on lisaks jõulurongile igal aastaajal mingi huvitav reisivariant. Igatahes, meil oli kaasas kotitäis lihapirukaid ning pudel head veini ning elamus missugune!

Jälle võib kokkuvõtvalt tõdeda…. oli mõnus reis!

Just selline avarus avaneb Irene maja juurest…

Päikesepaiste, sinine taevas, sügisvärvid  – imeline talv!

Emil ja Erik on vahepeal paari kuuga kõvasti pikkust ja mehisust visanud!

Jõulurong

21 queries. 0.726 seconds.
Powered by Wordpress
Reizilennuk Vol 1.