KRISTI TITESABIN

Bloged in külalised,pidu,reizilennuk by lennuk Monday July 25, 2011

Kristi beebi (tüdruk) on sündimas augusti lõpus. Tema vanem tütar Karina on kohe saamas 5 aastaseks ning tema sünipäev on 23. august. Mul oli hea meel organiseerida Kristile järjekordset  titesabinat. Karina sabina orgunnisin ka mina, Nii nagu tookord, olid ka mul seekord head abilised! Ma ei kahelnud korrakski, et ma ei jaksa lapse kõrvalt tegutseda. Ja nii oligi. Planeerisin selle oma tagahoovi pärastlõunaks, sest siis on päike just end ära keeramas ning mõnus suvine briiz teeb olemise mõnusaks. Otsustasin nn. Tea Party (teepidu) kasuks, sest see tundus nagu kõige lihtsam orgunn.

Meie lähedal kaubanduskeskuses on spets tee pood. Ma polnud seal enne kunagi käinud, aga see oli mul ammu silma jäänud ning nüüd oli ka põhjust sealt läbi käia!

Peo värvideks said valge ja kollane. Mõttes oli karikakar! Mall tegi lillekompositsioonid, Helena käest sain tee serviisi. Ise tegin kollasest paelast salvrätiku hoidjad.

Siin on veel kollast detaili. Need teemuffinid aga maailma parimad ei olnud. Ma kohe ei oska muffineid teha!

Teevõileivad (oliivi, kurgi ja muna võidega), kalaline võileivatort (autor Mall),

tuuletaskud, rabarberikook (Mall)

Seltskond oli väike ja õhkkond mõnusalt intiimne. Tegelikult oli kutsutute nimekirjas hulgaliselt nimesid, aga väga paljud on praegu Eestis ja kes tööl, kes haige jne. Siin tõstame päevakangelase auks mitte pitsi vaid tassi.

Et mis seal need valged ripuvad? Tegin ise nn. tissue paberist sellised suured pom-pomid. Alguses tundus, et said liiga valged ja pulmalised, aga kui lauale rohkem kollast tuli, siis olid need täitsa ilusaks lisandiks.

Nagu ikka titesabinatel, nii ka sel korral mängisime mänge ja mul oli ostetud mõningad beebi body'd ning riide pliiatsid. Külalised kaunistasid siis "ajaviiteks" beebi riideid.

Nagu mainisin, oli see teepidu. Teesid oli pakkuda 6 erinevat sorti. Kartsin, et tegin liiga palju selle väikese seltskonna jaoks. Aga peaagu kõik termosed (ma sildistasin termosed, vt. söögilaua pilti) olid tühjad. Minu lemmikuks oli roasted barley tee (röstitud odrakruup), samuti maitses jasmiin ja krüsanteemitee oli ka minu maitsele. Ülejäänud olid sellised rohkem fruity (puuviljalised) teed.

Väga mõnus pärastlõuna, mis jätkus õhtuhämarusse…

KLASSI KOKKUTULEK – SUUREM KUI KUNAGI VAREM

Bloged in külalised,reizilennuk by lennuk Sunday April 3, 2011

Kohaloleku kontroll – Irene San Franciscost, Anu Houstonist, Kristi ja Leila Los Angelesest.

Aga hommik ei alanud nii hästi. Mul oli unetu öö, sest kas ma olin end pahasti kuskilt ära tõmmanud, või beebi muutis positsiooni ja istus sajatuhandele erinevale närvile. Igatahes ei saanud ma end keerata ilma tohutu valuta. See omakorda tõi kaasa tuhud. Hommiku eel jäin magama, aga valu ära ei kadunud. Läksime haiglasse ülevaatusele. Jah, väga nõrgad tuhud käisid iga 3-6 minuti tagant. Samuti mu vererõhk alguses oli natuke kõrgem kui nad näha oleks tahtnud. 4 tundi lamasin monitoride all. See oli nii tüütu.

Õnneks asjad tõsisemaks ei arenenud ning mind nö. lasti lahti. Õhtuks olid ka väikseimad tuhud läinud ning nädalavahetus võis alata.
Saabusid Irene ja Anu. Põhjus nende külaskäiguks oli minu titesabin pühapäeval. Muidugi olin ülirõõmus, et nad seda minule nii tähtsat sündmust oma kohalolekuga austasid.

Irene, Kristi, mina, Anu

Laupäeva hommikul pakkisin piknikukorvi ning läksime üles mäe peale pikniku pidama. Isegi veini võtsime kaasa, sedakorda küll alkoholivaba.

Ilm oli üsna külm. Hea et oli kaasas piisavalt sooje kehakatteid. No täielikud mutid siin pildil!

Panin kõik neiud tööle. Tegime pärmitainast, millest valmis kringel ja lihapirukad. Õhtusöögiks oli seenekaste.

Kui kõik oli ahjus, siis istusime hetkeks maha ja vaatasime köögis "Siin me oleme!"

Õhtusöök

Tegime ka väikse tuuri Los Angeleses. Aeg läks nii kiiresti!

KOERAD

Bloged in külalised,reizilennuk by lennuk Tuesday August 17, 2010

Mul ei ole koerte vastu midagi. Samuti kasside vastu. Üldse koduloomad võivad täitsa olla …. aga mitte meie majas.

Seega, meist ei saa vist kunagi koerapidajaid! Ja seda tõestas möödunud nädalavahetus. Mul ei ole koerte vastu mitte midagi. Eriti hästikasvatatud koerte suhtes. Ning seda Teddy ja Lulu igati olid. Ning need päevad olid lõbusad ning nalja sai nendega ka. Ja missugused toredad sõbrad nad olid. Aga lihtsalt uskumatult palju tööd. Eriti kui tööl on kiire ja ka muid kohustusi, siis see lisakohustus oli koormav.

Teddy ja Lulu on standard puudlid. Ja õnneks nende peremehed Kairi ja Sam ei lõika nendele seda fufu lõiget, vaid hoiavat madalat profiili karumõmmi lõikusega. Mõlemad koerad on täiest erineva iseloomuga ning kolmanda päeva lõpuks saime neid parasjagu tundma.
Teddy on hästi sõbralik ning tervitas ka meie külalisi sõbralikult ja ilma häbenemata. Lulu on selline lõbus, aga äärmiselt arglik uute inimestega.

Lõppkokkuvõttes olid toredad päevad ning ma ei kahtleks hetkekski, kui meile pakutaks taas nende sittimist. Meile meeldivad koerad, kes ei ole meie omad! :)

Teddy on beezh ja Lulu on must.

 

KEVADINE KLEIDIPIDU

Bloged in külalised,padjaklubi,pidu,reizilennuk by lennuk Friday June 4, 2010

Kevadisel kleidipeol oli ka oma tagamõte. Plaan: Kadi teeb iluinstituuti. Waxib ja värvib kulme.

Ja niimoodi ta saabuski, suure kohvirga.

Mai ja juuni on siinkandis väga hallid kuud. Kui Eestis on november kõige depressivsem kuu, siis siin on juuni üsna hall. Kõigele lisaks selle aasta kevad on olnud erakordselt jahe. Nii kartsingi, et äkki ei tule õues istumisest midagi välja. Aga vedas, just see laupäev oli erakordselt soe ning esimene õhtu sel aastal, kus väljas istudes polnud häda midagi.

Magustoidulaud

Ja siis läks waximiseks. Kulmud, jalad. Mida kellegile.

Ja siis kulmud ja ripsmed.

Stiilinäide

Saabus Alla Pugatshova

Emad tõid lapsed iluinstituuti tuurile.

Grupipildi aktsioon. Aga kõik pildile ei jõudnud. Ühel või teisel põhjusel.

HEAD UUT!

Bloged in külalised,kodu,pühad,reizilennuk by lennuk Friday January 1, 2010

Aasta on keeranud lehekülje! Iga aasta ootan ma seda hetke, et saaks puhtalt lehelt alustada. Sel aastal pole mul aega olnud mõelda puhastele lehtedele, uutele algustele. Aga kindlasti olen päris rõõmus, et 2009. aastanumbrist on saanud 2010. Lihtsalt möödnud aastanumbri sees oli liiga palju kurbust. Soovin, et uus aasta tooks endaga kaasa rohkem rõõmuhetki!

Vana aasta lõpp kulges kähku ja töiselt. Viimased paar päeva olen ma koristanud ja sättinud, tolmutanud ja tuuseldanud, pesnud ja silunud! Pole mu majapidamises kappi või riiulit, mida ma läbi ei oleks käinud! Isegi vaip sai vaibapuhastajaga üle käidud ning aknad pestud. Kõik ikka selleks, et näidata umbes 6 tunni pärast saabuvale emale, kui tubli tütre ta üles kasvatanud :)

Ma tõesti loodan, et ta pikk reis kulgeb kenasti ning ta jaksab ilma piinadeta need pikad tunnid lennukis ära olla. Frankfurdis sai ta ilusti lennukit vahetatud. Kuigi olin talle ratastooli tellinud, et võtta talt ära see lennukivahetuse pabin, siis kuuldavasti oli tal vastas ainult ratastool, aga keegi kes seda lükkaks välja ei ilmunudki ning emal tuli ise tee leida uude väravasse. Ja ta sai sellega väga hästi tõenäoliselt hakkama, sest telefonis ütles mulle: "No järgmine kord ma tean". Tundub, et see ei jää tal ka viimaseks korraks!

Siin aga siis lubatud toa pilt.

Voodile tegin peale uue katte, sest originaal oli selline kassikuse valge ja väga määrduv. Samuti õmblesin patjadele uued katted. Meie suurim probleem oli see otsasein. Riiul varjab ära seinas olevad torud ja pesumasina ühenduskohad. See riiulisein sai selline nagu ta sai tänu Harryle. Meil oli 3 IKEA riiulit. Originaalis oli plaanis kasutada vaid kahte. Aga siis Harry omaalgatuslikult lõikas kolmanda riiuli pooleks. Sujuvalt siis nendest poolikutest riiulitest emale nö. öökapp. Seinast seina ülemine riiul oli minu idee ning sain sinna peale oma orhidee kasvanuse panna :)

Siin siis vaadet tuppa köögist. Privaatsuse huvides saab ema sulgeda ruloo ja ka klaasukse sulgeda.

On jäänud veel mõned tunnid!

Head uut teile kõigile!

JÕULUD 2009

Bloged in külalised,pühad,reizilennuk by lennuk Sunday December 27, 2009

Ma olen traditsioonide inimene. Armsaim traditsioon on jõuluõhtu. Juba 5. aastat saame me kokku kesklinna Pershing Square’i väliuisuväljal Kristi ja Kalmeriga. Oluliseim osa sellest ettevõtmisest on hõõgveini ja tee termos ning snäkid.

Õhtuhämaruses süüdatakse tuled (mis on palmipuudele kinnitatud), uisuväljalt kõlab jõulumuusika ning õhkub jää külma kargust. Ja nii tuleb jõulutunne, mis minusugusele seostub vaid lume ja tähesäraga.

Sel aastal olid uisuväljal ka Maria ja Indrek – eesti noored, kellele Eesti Maja jõulupeol mainisin, et on olemas uisuväli ja jõulutunne. Ja täiesti loomulikult sulandusid nad meie seltskonda. Nemad ei olnud ainukesed eestlased, kes jõulutunnet uiusväljale otsima tulid! Nimelt oli seal veel üks perekond, kes oli teel Eestist Hawaiile puhkusele ning veetsid vahemaandumise öö Los Angeleses. No ilma naljata – kui igast sadamast võib leida ühe eestlase, siis igalt liuväljalt võib leida vähemalt 2 eestlast :)

Ja sujuvalt kutsusime ka noored meie jõululaua taha, sest nagu ikka… jõulutoitu jagub ju kõigile! Kõik oli imemaitsev: jõuluvorst ja kapsas, liha tuli nii hõrk ja pehme. Laual oli pohlamoos tõelistest pohladest ning minu kõrvitsasalat. Magustoiduks ahjuõun jäätisega.

Kui jõuluraod nauditud, siis mägisime seltskondlikke Wii mänge ning see oli tõeliselt lõbus ja vahva… ning sportlik :) Olid vahvad jõulud! Loodan sama sulle! Head vana aasta lõppu!

Ema saabub mõne päeva pärast…

PIKKUJOULU 2009

Bloged in külalised,padjaklubi,pühad,pidu,reizilennuk by lennuk Wednesday December 9, 2009

Mina ei teagi, miks me seda just niimoodi kutsume. Aga kutsume seda detsembri alguse üritust just nõnda juba oma 10 aastat. Ja eranditult on Pikkujoulu olnud alati Helena juures.

Sel aastal läks aga natuke teisiti ning kolisime verivorstidega minu juurde. Kartsin küll, et  ehk on liiga palju ja pingeline, kui ühel päeval kaks üritust. Oli ju jõululaat hommikul ja siis Pikkujoulu pärastlõunal. Aga kõik sujus ilusti. Mis nii viga, kui toidud tuuakse koju kätte ning minu asi oli vaid muretseda, et laud oleks keset tuba ning ahi soe.

Nagu tavaliselt on pikkujoulude söögilaual jõulutoit. Proovisime ära verivorstid, mis said tehtud siis meie oma vorstivabrikus. Kliki siia! Laual oli praekapsas, kõrvits, kartul, jõhvikamoos. Snäki laual suitsutatud soolapekk, kartulisalat, heeringas hapukoorega ja pasteet.

Mina ise pilte ei teinud ning pildid on Dianalt.

Pikkujoululised

Nagu mainisin, ei hakka sel aastal kuusetama. Küll aga on hõbedane ja karrrane jõulumeeleolu :)

Maitsev ja kaunis küpsisetort

Vedasin laua keset tuba ning nii saigi suur juturing

 

Harry tegi kaminatausta

Nagu viimastel aastatel tavaks on meil ka nn. Valge Elevandi kingijagamine. Ma olen tõenäoliselt seda enne ka seletanud. Lühidalt: keegi poodi ei pea kingi järgi minema, sest meil on kodus alati midagi nö. kingiriiulil, või on mõni kink meil endal kasutult seismas. See tuleb ära pakkida kaunilt ja siis numbrite järjekorras hakatakse võtma kinke. Neid saab ka varastada. Igal aastal on oma popimad ja mitte popimad kingid, aga nalja saab alati.

Sel aastal oli naljakaim kink tehis rinnad :) ning popim kink oli Kati Murutari raamat.

Mina panin käiku pulmadeks saadud "kristallist" sekseri, mis ei ole leidnud mul 10 aastat kasutust. Ja oli veel kastis. Eks näis, kas uues majapidamises leiab see kasutust, võib tuleb tagurpidi tagasi. Jah, nii mõnigi toob eelmisel aastal toodud kingi tagasi. Nii on meil mitu aastat ringelnud K-tähe kett. Kipub tagasi tulema, keegi millegipärast ei taha teda kaela panna :)

Kingijagamine

Oli väga tore õhtu!

NÜÜD SAAD SIIS TEADA!

Bloged in köögis,külalised,puhkus,reiz,reizilennuk,tervis by lennuk Tuesday September 8, 2009

Käisime Lake Elsinor’is. Umbes poolteist tundi sõitu sisemaale. Ma kirjutan sellest rohkem, aga praegu lugege siit!

Ma lähen nüüd täna taas arstile. Tehakse ultraheli ning hakatakse siis nüüd munarakke kasvatama! Ja lisandub rohkem süstimist!

21. september ja ema ikka mõistatab, et kus me käisime. Käisime järve ääres. Ja pildid on ülevaloleval lingil! :)

Järve ümbritsesid mäed. Vesi oli soe.

Põhisündmus oli siis jetskiga sõitmine. Meie mõlema esmakordne kogemus. Kuna läksime suurt ettevalmistamata, siis hüppasime 99 sendi poest läbi (kõik maksab 99 senti) ning Harry sai sealt endale vajalikud päikseprillid ning mütsi, mis on nii tobeda värviga, aga selleks puhuks sobis väga hästi! Kust me jetski rentisime, sealt öeldi, et järvele teeb tiiru peale umbes 15 minutiga. Seega jõuaksime vähemalt 3 ringi teha. Meil see nii edukalt ei läinud. Algus oli üsna jube. Kartsin oma elu eest :) Aga siis hakkas juba Harry asja jagama ning lõpus sai ka nii öelda juukseid tuules hõilutada. Aga ühe ringi tegemine võttis meil 45 minutit ning järgmisele ringile me ei läinud :)

Tore oli sellegi poolest!

CHICAGO ja CHAMPAIGNE REIZ PILTIDES

Bloged in külalised,puhkus,reiz,reizilennuk by lennuk Thursday July 16, 2009

Reisiks pidi minema reede pärastlõunal. Kell 9.30 helistab mulle Duffy, et kas mul kotid pakitud ning kas saaksin poole tunni pärast või nii lennujaamas olla? No lugu oli järgmine, et Chicagot ähvardas sel päeval tõeline looduslik kaos – äike ja vihm ja torm. Ning sel juhul lennukid ei lenda. Ilmateade lubas tormis aukusid ning sellega lennuliinid arvestasid ning nad olid meid kähku ümber paigutanud varasemale lennule. Lennujaamas aga tuli rodu takistusi vahele ning lõppkokkuvõttes tühistati kõik Chicago lennud. Õnneks saime me järgmiseks hommikuks piletid.

Siin Helen lennujaamas ootama nö. sõitu koju peale pikka jagamist piletiletis.

Chicagosse saabudes viidi mind otse Chicago Eesti Maja jaanitulele. No see oli nagu Eesti. Looduse poolest. Roheline plats, palju rahvast, kohalik ansambel. Täitsa küla jäänipäeva moodi kohe!

Kahjuks Saku õlut ei pakutud, aga saadaval oli Leedu õlu

Maris ja Kaisa

 Ando, Kaisa, Leila, Tuuli

Elisa leidis endale kuskilt koera, keda ta ajaviiteks kantseldas

Edasi tuli Marise kodu. Nende elutoast avaneb just selline vaade Chicago linnale. Chicago mulle väga meeldib. Kes iganes planeerib reisi Ameerikasse, siis Chicagot võib täitsa julgelt külastada. Piisavalt põnev!

Elisa ja Maya olid nii näljased, et kui toit lauale pandi, siis kohe hakkasid ette tõstma

Pühapäev oli isadepäev ning isad olid palutud hommikusele jalutuskäigule. Siin pole neil veel aimugi, et kuhu täpselt nad teel on. Nimelt olid Kaisa ja Maris oma abikaasadele isade päeva puhul mani-pedi aja kinni pannud. Kui nad vaid seda oleks teadnud, poleks nad ehk nii hoogsa sammuga astunud?

Kui salongi sisse astusime, siis kus nad enam protestida said. Olid lihtsalt fakti ees! Ja kus sa seal teiste ees vastu punnima hakkad. Mehed löödi kohe letti ning peale esimest ehmatust tundsid nad ühtäkki end väga hästi. Naised ja lapsed läksid edasi parki. Pärast olid poisid väga uhked ning võrdlseid oma käsi :)

Esmaspäeval käisime loodusmuuseumis. Loomi ma selles loodusmuuseumis peale kilpkonnade ja sisalike ei näinud. Üks topis  jääkaru oli kah. Põhirõhk selles muuseumis oli looduse säästmisel. Palju oli lastel näppimist ja katsumist. Väga tore muuseum oli igatahes. Kui keegi lastega Chicagosse satub, siis kindlasti soovitan.

Elisal oli tegemist pikaks ajaks ja tegemist oli ma ei tea millega

Selle loodusmuuseumi looduslikeim asi oli liblikaaed

Ja neid lilli liblikad armastavad

Teisipäeval läksime Milleenium parki. Arvasime, et seal on mõnus istuda ja lapsed saavad joosta. Jah, lapsed said joosta, aga jooksid seal suurel platsil kohe laiali ja nii kaugele, et seal olemine muutus eluohtlikuks. Isegi grupipilti ei saanud teha, sest lastel oli koguaeg nii kiire.

Lahenduse leidsime võimsate purskaevude näol. Mayal oli vahetusriided kaasas, aga mina loovutasin Elisale oma kihilisest riietusest särgiku. Nüüd jooksid ka lapsed, aga õnneks ainult ümber purskaevu.

Pargis saime kokku Irenega. See on teine Irene, mitte mu klassiõde San Francisco lähedalt. Irenet tean ma kuskil 12 aastat tagasi, kui ta Los Angeleses reisil käis. Ma ei ole vahepeal temaga miskit suhelnud. Aga meil on mitmeid ühiseid tuttavaid ning Irene on oma olemuselt selline ladna mutt, et jäi mulje, nagu oleks eluaeg tundnud ning alles eile kokku saanud. Samasugune ladna mutt oli ta 7-kuune Aliise.

Ma pean teile rääkima nn. kurja pardi loo. Nimelt, on Marisel rõduuks, mida Maya ja Elisa oskasid lahti teha. Lükkasime küll diivani ette, aga raskekaallased nagu need eesti noored on, lükkasid kerge vaevaga diivani eest ära või sebisid end kuidagi sinna taha. Rõdul viibimine oli sellepärast ebasoovitav, et nad elavad kolmandal korrusel ning Mayale meeldib asju sealt alla visata :) Ja emadel ja tädidel polnud parasjagu aega passida. Õues kuum ka muidugi. Nii tõi Maris välja pehmekese pardikese, kes pigistates teeb vära korralikult  "pääks-prääks" ning millegipärast Maya hirmsat moodi seda kardab. Jookseb kulutulena kohe elamise teise otsa. Maris saabus otsustava sammuga, part pihus ning pani pardi rõdu lingi vahele, pigistas korra "pääks-prääks" ja lapsed hoidsid end koheselt eluohtlikust olukorrast kaugemale. Vahepeal jooksid ikka sinna poole, vaatasid hetkeks parti ja siis tormasid hirmukisaga kaugemale. Ust ei julgenud enam keegi avada. Elisa oli omakorda teoorias väga tugev, nagu selle vanustele lastele omane. Eks ta siis seletas Mayale, et rõdu ust ei tohi avada ning mida kuri part räägib. Lapsevanemad ja tädid said kõhutäie laste kulul naerda!

Kui lapsed magasid, siis muidugi oli suurtel tüdrukutel pidu. Tegime endale midagi mõnusat süüa ning jõime veini või siidrit. Ja kurja parti meie üldse ei kartnud :)

Jason, Marise abikaasa mängib softballi (pesapalli pehmem variant) suveperioodil töökaaslastega. Kolmapäeva õhtul käisime seda võistlusmängu vaatamas. Ma pole siin küll pesapalli väljakute lähedal eriti olnud, aga mõtlesin seal, et küll oleks tore kuskil võistkonnas olla. Ma ikka võistkonna inimene.

Maris, Maya, Jason

Chicago suvi oli imeline kogemus. Tegelikult sellise suvekogemuse saaks vist ükskõik kus kohas viibida – tingimuseks peab olema see, et seal peaks eksisteerima külm talv. Õhus oli tunda, kuidas kõik suve naudivad, kõik istuvad väljas, pargid on rahvast täis, ja antud pildil on näha kuidas ühte joogaklassi pargis tegutsemas ning suveilma ära kasutamas.

Mingi hetk jäin mina lapsehoidjaks ning Maya leidis, et peab endale tegema ripsmepikendused :)

Ja uued proteesid sai ta ka endale :)

Neljapäeval sõitsime Champaign’i, Kaisa juurde. Maya magas enamuse teest, aga ärkas enne reisi lõppu rahutult üles. Üks võimalus oli, et anda talle kätte pastakas ning lasta teha mis ta sellega tahab… Peaasi, et ei jorraks. Ja nii ta endale imekaunid tatuud saigi. Maya – tatuukunstnik!

Champaigne’s enamus unevaba aega möödus vees. Ilm oli palav ning basseine oli läheduses mitmeid.

Kui me vees ei olnud, siis oli meil alati käes mingi joogiline. Degusteerisime Kaisa juures neid päris mitmeid. Siin pildil on mustikaõlu (mis oli nii hea mustika lõhnaga ja maitsel polnud ka viga), BudLighti Lime’i õlu oli väga mõnus kuumas ilmas, Michelob’i Granaatõuna õlu oli ok, täitsa joodav. Aga kõige parem oli Michelob’i kaktuse-laimi õlu. Ma ei ole pikka aega olnud eriline valge veini fänn, aga mõnusa suvise ilmaga on ikka valge vein väga mõnna. Minu selle suve lemmik on Ferrari-Carano Fume Blanc. Pilt on siin!

Samuti valmistasime igasuguseid maitsvaid roogasid. See siin pildil on maasika-kurgi salat. Aga küpsetasime päris mitu kooki. Parim neist oli õuna-martsipani kook. Nämma!

Kui lapsed õhtul magama pandud, siis oli muidugi meil pidu. Enamasti möödus see küll veiniklaasi taga ning HGTV’d vaadates. See on selline kanal, kus ainult kodukaunistus saated. Üks õhtu Ando lubas naised kinno öisele seansile. Käisime vaatamas The Hangover. Oi kui naljakas. Pissisin naerust püksi. Ok, liialdan. Aga naerda sai tõesti kõvasti. Soovitan! Vaata treilerit!

Telekat ja filmi sai tegelikult päris palju vaadatud. Loetlen teile mõned: Brides War oli väga mõnus naistekas! Ning siin on treiler.

Religulous  oli väga huvitav dokumentaalfilm  usulisel teemal ja soovitan seda ka! Siin on treiler!

Kui Chicagosse tagasi tulime, siis Marisega käisime vaatamas ka Proposal’it ning see oli ka super tore. Vaata siit!

Suurimaks ärevuseks oli muidugi see, et Kaisa ja Ando ostsid endale maja. Kuna nad olid just äsja tehingu teinud, siis kahjuks me majja sisse ei saanud.

Küll aga käisime maja ümber kõndimas ning väljastpoolt seda pingsalt uurimas. Maja asub väikese järvekese/suure tiigi kaldal. Majas on 5 magamistuba, elutuba ja nö. peretuba.

Peale aknast sisse piilumist oli kindel, et ost oli õige!

 

Majaomanikud

Vaade tagaaiast

Seal uue maja lähedal on ka park, mille nii väiksemad kui natuke suuremad järgi tsekkasid.

Kuna oli keskpäev ning hirmus palav, siis selle koha peal Elisa ütles: Ma ei taha õue minna! Tema oli oma majakese pargis leidnud!

Laupäeval käisime turul

Ja pühapäeva hommikul käsime pargis

Esmaspäeval sain Heleni jälle kätte ning kojusõit algas. Kodus ootasid mind külalised. Nimelt Signe Saksamaalt oma abikaasaga olid Ameerika reizul ning viimaseks peatuspunktiks oli Los Angeles. Oma reisi kaks viimast ööd veetsid nad meie juures. Õhtul tegime hamburgereid Ameerika moodi ning poest ostsin American Pie. See oli minu esmakordne hamburgeri tegemise kogemus. Kohtumine jäi kahjuks väga lühikeseks, sest järgmine varahommik oli neil juba start tagasi Saksamaale.

Leila, Harry, Jörg, Signe 

PLAAN NR. 1 JA PLAAN NR. 2 e. RAHA PANEB RATTAD KÄIMA

Bloged in köögis,külalised,pereelu,raha,reizilennuk,titetegu by lennuk Wednesday June 17, 2009

Viimased nädalad on läinud nii kiirelt ja tihedalt – pole ammu sellist sebimist olnud!

Tahtsin teid kõiki tänada ilusa ja armsa suhtumise eest, kui ma oma mustast august üritasin välja pugeda. Teate, milline pääsemine ja vabanememine on see olnud. Jälle julgen ja suudan ma üle ukseläve astuda ning olla olemas.

Vahepeal on nii palju juhtunud ning toimunud. Peale mõõna tuleb alati tõus. See ülestunnistus pani asjad liikuma ning uhkusega teatan, et eelmine nädal käisime uues kliinikus ja uue arsti jutul. Tema tegi asja üsna lihtsaks ja selgeks, lubas meile õnnelikku lõpptulemust  ning alustame IVF’ga augustis. Lootust palju, sest mu munavarud pidid väga head olema ja Harry poisid on aastatega vaid paremaks läinud, ainult et minu munajuhad on sitad!

Ühe tsükli IVF maksumus konkreetselt selles kliinikus:

IVF tsükkel $7000.00 ***
Embrüo abistatud koorumine $500.00
Embrüo külmutamine $500.00
Operatsiooniruum ja tuimestus $1150.00
Hormoonisüstid  ja ravimid ~ $3500.00
STD testid $520.00
KOKKU ~$13,170.00

***siia alla kuuluvad ultrahelid, IVF tsükli ajal toimuvad visiidid, munarakkude väljavõtmine, embrüode siirdamine emakasse ja tõenäoliselt midagi veel.

Tõenäoliselt see summa saab olema natuke suurem. Sest kes teab mis asjad veel siia lisanduvad. Majanduslangusega seoses on hinnad meie kasuks.

Me oleme päris veendunud, et meil see õnnestub. Lootma ju peab.

Kui mingil põhjusel õnn ei ole peale selliseid summasid meiega, siis läheme järgmise plaani peale. Oleme viimastel kuudel päris agressiivselt uurinud adopteerimist. Maikuus käisime adopteerimise seminaril ning eelmine nädalavahetus käisime ühe adopteerimise agentuuri tutuvustus-infopäeval. Oleme asjade käiguga päris kursis. USA sisene vastsündinu adopteerimine maksab umbes $25,000.00-35,000.00. Osa kulusid sellest saab küll tuludeklaratsioonis nö. maha kirjutada, aga sellisteks summadeks peab valmis olema. Õnneks selles protsessis sa ei pea korraga seda suurt summat välja panema, vaid maksmine käib järkude kaupa. Vähemalt selles agentuuris.

Reedel Chicagosse kümneks päevaks. Siis juba reisimuljeid!

21 queries. 0.889 seconds.
Powered by Wordpress
Reizilennuk Vol 1.