PÄIKSELINE JA RÕÕMUS LEERIPÄEV

Bloged in eesti elu,pidu,reizilennuk by lennuk Monday May 24, 2010

Kuigi eile kohati oli päike pilve taga ning tuul oli külm, oli see siiski imeliselt tore ja rõõmus päev. Päikseline päev. Sellest leeripäevast räägiti juba meie Eesti kogukonnas ammu, kuid ma tõesti ei arvanud sellest midagi. Enne kui olin ise selle päeva sees. Selles päevas oli nii palju noorust, nii palju lilli, rõõmsaid ja naeratavaid nägusid, sõbralikkust. Isegi kirikuteenistusel sai nii palju nalja ning isegi kirikus.

Leerilapsed: Mikk Otsmaa, Taavi Kaskla, Maarja, Mari-Liis ja Martin Pallo, Karl-Erik Leesment

Kevadine rõõm ja vallatus :)

Peale pikka kirikut ning tühja kõhu peale ajas vein meil kõigil silmad krilli :)

Leerilaste vanemad

Oli väga lõbus päev!

VORSTIVABRIK 2009

Bloged in eesti asi,eesti elu,köögis,lõbus,reizilennuk by lennuk Monday November 9, 2009

Ma teadsin ette, et see saab olema raske päev. Aga ma teadsin ette, et see saab olema tore päev! Kõik sujus suurepäraselt ning tegime rekordajaga rekord arvu vorste. See on meil juba neljas aasta vorsti teha ning kohe kindlasti mitte viimane, sest kes suudaks sellest lõbusast päevast ja töökast seltskonnast ära öelda!

Meil on juba aastaid seltskond peaaegu sama ning kõik teavad mida nad tegema peavad. Kõigil on oma lõik teada. Mina töötan vorstitsehhis liini peal ning olen soolikatoppimise peale kvalifatseerunud ning soolika masina toru otsa ajamine on mu lisakvalifikatsioon.

Meie tsehhis on liini peal veel sidujad, keerutajad ja eri-sidujad. Köögitsehhis käib keetmine ja pottide pesu. Ja eesruumis on jahutus ja kaalumistsehh.

Seekord oskasime Eesti Majas käima panna üle maja spiikri ning jahutustsehh (kelle alluvuses oli diskomasin) lõbustas meid muusikaga siit ja sealt poolt maailma. Parim oli ikka süldilaua CD, see tõstis töötoju ning andis energiat. Aga peaaegu oleks kaotanud ka töölisi, sest jalg hakkas tantsuks tatsuma. Üritasime seda energiat rakendada toppimisse ja sidumisse.

Neli aastat tagasi alustasime oma töödega varahommikul ning hilisõhtuks olime surm väsinud ning töö tundus mitte kunagi lõppevat. Järgmisel aastal olime nii paljutki õppinud, kuid siiski asi venis ning paljud abilised lihtsalt läksid ära enne kui tehase liinid töö lõpetasid. Kolmandaks aastaks olime nii targad, et suutsime päeva paremini organiseerida ning jaotasime tööliste saabumise nii, et päev sujus ja brigairid ja tööjuhatajad ei olnud lõpus üksinda. Sel aastal kogusime kokku taas oma dreamteam’i ning kellel polnud võimalik tulla, saime asemele uued vabrikutöölise kandidaadid.

Nüüd, kas usute või mitte, aga 400 naela (jaga umbes kahega, siis saad kilod) vorsti sai läbi aetud 4 tunniga. Eelmise aasta 300 naela tegime ära 5 tunniga. Sellel aastal viisime ellu paar uuendust, mis tõstsid meie tööjõudlust 2 tundi. Nimelt, asutasime uue tsehhi – segutsehh.

Nimelt, varem oli meil üks suur kauss, kus iga portsu järel tuli meil võtta vähemalt poole tunnine paus, sest just niikaua aega läheb ühe portsu (umbes 80 naela) segamiseks. Nüüd aga oli meil ostetud segutsehhi ostetud uus tehnika – suur punane plastikust kauss. Segumasinaks olid siis Malli käed.

Kella 3ks oli meil kõik tehtud ning kui maha istusime, siis ega naljalt püsti enam ei saanud. Aga minul jäi imeline rahulolu päevast! Elagu vorstivabrik!

Mul on selle aasta vorstiteost väga vähe pilte. Aga siin mõned ja nendestki osad Diana pildid:

Ettevalmistused hakkasid eelmine päev. Suurd tangukotid olid vaja tehasesse tassida.

Brigadir kõiki kohtadele juhendamas. Ainult nii tagame kõrgekvaliteedilise töö igal töökohal. (jah, me moodustasime soolika ametühiingu)

Vahepeal käis vorstivabrikus elevust tekitamas Kanal 2 ja Carola Madis oma mikrofoniga. Temale pandi põll ette ning soolikas kätte.

Jahutus ja kaalutsehh. Puhtus eelkõige – isegi lillevaasid laual.

Vorstivabriku töökas kollektiiv. Esireas vaskult istuvad Maarja, Mall, Sigrid, Kristi. Tagareas vasakult seisavad Kristel, Karin, Diana, Külliki, Hedi, Linda, Leila, Aivar, Kadi, Jana. Pildilt puuduvad Kaie ja Mari-Liis.

VEEL ÜSNA SUUR KILLUKE EESTIT!

Bloged in argipäev,eesti elu,reizilennuk by lennuk Thursday January 15, 2009

Mina ei teagi kuidas minuni jõudis see link ning ma kuulasin seda laulu ikka ja jälle. Ei süvenenud sellesse, et kust ta tuleb ja äkki on veel!

Täna siis trehvasin uurima, et mis selle lingi taga on ja alles täna sain ka pihta, et mis saatega on tegemist jne. jne. Siit karm reaalsus – kui harva me suudame tõeliselt süveneda sellesse mida meile pakutakse…

Nojah. Nii ma leidsingi, et mul on vaja nüüd puhkust, sest nii palju on vaadata! Vaata ka sina! Kliki siia ning vali sealt saateid! Appi! Hurraa!

Teie kes te Eestis ei ela, kui palju te loete Eesti ajalehti ning vaatate Eesti interneti telekat? Mida ma veel ei tea? Millele pole tähelepanu pööranud?

PIKKUJOULU

Bloged in eesti elu,padjaklubi,pühad,pidu,reizilennuk by lennuk Tuesday December 9, 2008

Ma ei teagi, miks me seda üritust truult aastast aastasse Pikkujouluks kutsume? Soome keeles ka veel! Ja enam ei oskagi teist nime sellele siinsele vanimale traditsioonile andagi. Las ta siis olla Pikkujoulu!

Pikkujoulu üritus on tavaliselt kas esimesel või teisel detsembri nädalavahetusel. Eranditult iga kord on laual eestipärane jõuluroog: verivorst, hapukapsas, pohlamoos, kõrvits, leib, kartul. Juba aastaid on tavaks ka Valge Elevandi kingivahetus. Sellest olen ma täpsemalt kirjutanud siin!

Sellel aastal tähistasime ka Helena juubelit. Eks me kõik hakka sinna 40-le nüüd lähenema. Aga ega ei stressa küll. Mulle tundub, et küpsemalt elu on palju parem. Ning 40-ndad saavad olema ühed paremad aastad!

Siin siis mõningad pildid meie Pikkujoulust:

Juubilar Helena

LAAAAAADALEEE!

Bloged in eesti elu,köögis,pühad,reizilennuk by lennuk Monday December 8, 2008

Lõpuks ometi on kapsaperiood läbi! Kapsanädal kulmineerus siis möödunud laupäeval Eesti Maja jõululaadal. Mul oli lõpmatu hulk kaste, mida siis autost saali tarisin. Keegi ei aidanud kah :) Aga noh, mul pikad jalad :)

Kui palju siis mul kraami oli? Ma tegin kuskil 30 purki (0,6 l) praekapsast, umbes 35 purki (0.9 l) mulgikapsast, vist 15 purki (0,7 l ja mõni 1,5l) hapukapsa suppi, samuti marineeritud kõrvitsat tuli oma 35 purki (0.3 l ja 0,5 l), 40 naela piparkoogi tainast ja 30 X 4 portsu lihapirukat. Lisaks sellele oli mul ka hõõgveini maitseaineid.

Et kas ma kogu sellest kraami ka maha suutsin müüa? Oo jaa. Nõudmine oli suurem, kui pakkumine. Kõrvitsat jäi natuke üle ning hõõgveini aineid kah. Aga muu kraami müüsin kõik maha! Ma tegin kuskil vale arvestuse ning arvasin, et mul on rohkem kapsaid. Nii juhtuski, et vabamüügile sel aastal kapsaid ei saanud. Ainult paar purki mulgikapsast ning nende purkide peale käis tuline võitlus! Inimesed seisid kannatlikult laua juures, kuniks ma seal neid purke lugesin ja hoidsid purgist kinni :) Aga rohkem kui kapsasal oli siiski populaarsed mu pirukatel. Nende ostuks lausa tekkis kõige ehtsam järjekord!!! Kas mäletate üldse sellist asja nagu järjekord? No vot, täielik! Neid oleks võinud veelgi olla!

Peale laata oli kõik hea ja ilus ning pungitav rahapaun tekitas rahulolu. Kõik aga ei olnud nii roosiline.

Hull temp oli ikka see, et ma otsustasin viimasel hetkel lihapirukaid teha. Alustasin peale tööd, kella 7 paiku. Vedasin soojapuhurid kööki ning hoolitsesin igat pidi, et tainas kerkiks. Ja kerkiski ilusti ja kiiresti! Tegin ühe portsu ning kõik tundus väga hästi sujuvat. Mõtlesin siis, et see läks kiiresti ja ilusti – teen veel ühe portsjoni, sest täidist oli! Aga kell hakkas südaööle lähenema ning ma lakkasin olema väga hoolas soojendussüsteemidega ning kui tainas küll läks enam vähem ilusti kerkima, siis aga, kui pirukaid plaadil kergitasin, oli köök külmaks läinud ja lihtsalt ei jaksanud aktiivitseda. Kell lähenes 2-le öösel ja mõistus ei võtnud enam. Pistsin peaaegu poolkerkimata pirukad ahju. Mõni jäi täitsa ilusaks, aga paljud kerkisid ahjus endal "suud lahti". Magama sain kell 3 öösel ja kell 7 ärkasin üles, sest ikka oli midagi veel ette valmistada. Ärkasin üles sellise peavaluga, mida mul ammu pole olnud! Aga juba siis teadsin, et järgmine aasta kordub sama! Et vaatamata sellele pingelisele ajale, ei kaota ma seda hasarti, et olla taas kapsaproua!

Järgmine aasta tean paremini, kuidas asju organiseerida. Jah, mu selle aasta hulluseseis ei takista mind mõtlemast järgmisele aastale. Ainult jah, ma pean oma plaani ja strateegiat ettevalmistuse suhtes natuke muutma.

Fotokas jäi mul koju ja kui saan kellegilt mõne pildi, siis lisan selle ka juurde!

VORSTITEHAS 2008

Bloged in eesti elu,köögis,pühad,reizilennuk by lennuk Tuesday December 2, 2008

Juba kolmandat aastat "töötan" novembris ühe nädalavahetuse vorstivabrikus! See on üks suur ettevõtmine. Vaja ju tervele kommuunile teha! Vorstitegu kestab meil kaks päeva, millest esimene on ettevalmistustöö ning suhteliselt kerge päev ning teine on siis pikka ja verine päev.

Kokku keetsime 68 naela tangu. 34 esimesel päeva ning teisel päeval samavõrra. Teeme potid tühjaks, et järgmine päev uus laar hakkama panna.

Vorstitehase konveier

Ja siin meie vorstimasin

Vorstivabriku töölised – kogu meekond pildil, puudub ainult prikatiir Aivar :) kes teeb pilti

Sellel aastal kulges meie teine päev sellise tempoga ja hooga, et kella 4ks oli viimane vorst topitud ning kell 4.30 oli ka pakkimine tehtud. Team oli meil super! Ja aeg läks kiirelt ja lõbusalt!

Tahaks öelda, et jõulud võivad nüüd tulla, aga… Mul endal siin kodus praegu kapsavabrik! Aga sellel aastal on kapsastele lisandunud ka piparkoogitainas. Eile vorpisin 26 naela tainast. Ma vist teen paar portsu veel! Ning kõrvitsaid ka vaja veel lisaks teha! Ma olengi siin kergelt jännis ning Kristel lubas neljapäeva hommikul mulle appi tulla.

Kui laupäev mööda saab, siis jõulud võivad tulla. Eks me kuuse järgi ka varsti läheme! Ehk järgmine nädal!

EV 90

Bloged in eesti elu,pidu,reizilennuk,sünnipäev by lennuk Tuesday March 4, 2008

 

 

Eesti Vabariigi aastapäeva aktus on Eesti Majas olnud alati rahvarohke. Enamasti on ta rangelt pidulik ja kohati isegi igav üritus. Sellel aastatel läksime me võitlusse tuuleveskitega ja üritasime natukenegi teist moodi seda asja korraldada. Üldjooned jäid küll samaks, aga suurim muutus oli see, et tõime sisse ümmargused lauad, üritades luua saali piduliku ja soliidse atmosfääri.

Midagi muuta ja uuendada on vanadest traditsioonidest ja stampidest kramplikult kinnihoidval generatsioonil suhteliselt raske aksepteerida pisimatki muutust.

See kaunis lillepilt on Diana fotoaparaadist. 

Meil oli kohal lastega koos ehk kuskil 130 inimest. 15 inimest oli kohe noorte sõudjate võiskonna näol. Nende kohta saad lugeda siit! Ja siis tuli välja, et nende peatreener on mu kunagise klassiõe Anneli isa. Poisid olla enamasti kõik Pärnust.

 

 Saal veel enne rahvamurdu… 

 

Ja siis kui rahvas saabus, sai parkimisplats puupüsti täis…

…ning ka saal sai täis. 

 

 Los Angelese Eesti Segakoor 

 

 Seto laulumäng 

 

Sõudjapoisid 

 

 Kaisa ja Eliisa 

 

 Maya, Leila, Maris ja Eliisa 

Kohalik järelkasv

 

Palju õnne Eestile!

VORSTIVABRIK 2007

Bloged in eesti elu,köögis,pühad,reizilennuk by lennuk Monday November 26, 2007

Jälle on verivorstide tegemise aeg!

Eelmise aasta kogemus seljataga (Sausage Fest 2006, loe ja vaata!), oli palju julgem ja kergem 300 naela (umbes 120 kilo) vorstide tegemine ette võtta! Tore oli see, et eelmise aasta abilised olid ka kõik sel aastal platsis ning lisaväge oli kõvasti emade näol. Nimelt on praegu hulgim emasid Eestist külas käimas.

Vorstid kukkusid välja ülihead! Ja jõulud võivad tulla! Oli väga tore, ilus ja südamlik päev! Siin ka selle aasta album! Vaata!

 Kogu abivägi!
Peaaegu kõik on pildil! Ainult esimese tööpäeva Külliki ja Kristel
ning teise päeva Kadri on puudu.
Pilti teeb Helena.

 

Põllepilt 

 

Ja Eestist saabunud vorstivabriku töölised, kes tagasid kõrgekvaliteedilise töö igal rindel!

SÜGISBALL

Bloged in eesti elu,film,reizilennuk by lennuk Monday November 5, 2007

Eile oli võimalus Hollywoodi kinolinal näha täitsa eesti keelset filmi! Otse loomulikult ei jätnud ma võimalust kasutamata. Harrygi tuli kaasa, kuigi ta on mulle vandunud, et tema ei suuda Eesti filme jälgida, kui ta just multifilm pole.

Ootused olid suured. Auhinnatud ja paljukiidetud film!

Ok, kas ma olen saabas? Olen ma pealiskaudne? Olen ma juhm? Kõik see kokku ja veel rohkemgi?

Või… kas ma peangi sellest aru saama? Kas ma pean otsima sügavat mõtet? Kas sügavama mõtte otsimine ja leidmine näitab meie arengutaset? Tarkust? Kui nii, siis sorry… sõbrad. Ma olen jobu, sest mina sellest filmist aru ei saanud! Olen ma tõesti nii hollywoodistunud kiirete vahelduvate kaadritega, kus tegevus on enamasti üksiti mõistetav ja sulle ei jäeta eriti ruumi mõtlemiseks! See film oli minu jaoks liiga keeruline! Liiga masendav! Aga see vist selle filmi taotlus oligi… lihtinimese elu, räämas Lasnamäe, väikesed lootused, õnnekillud ning teisel sekundil hirm, vägivald, tühjus. Kas inimesed on  tõesti nii õnnetud? Kas mul on ees roosad prillid?

Tegelaskujud olid niivõrd negatiivsed ja kui mingi hetk hakkasidki ennast kellegagi samastama või kaasa elama, siis tegi see karakter midagi taas nii hirmsat, et mind pani see oigama ja toolil nihelema. Pikad kaadrid, tabamaks igat näo emotsiooni, olid mulle igavad ja venivad.

Positiivse külje pealt rääkides… muusika oli küll toon toonis filmiga. Ja oli ikka hea eesti keelt kuulda. Ja ma ei suutnud oma muiet pidada, kui peale filmi keegi avaldas tohutut vaimustust praetud muna stseeni üle filmis. No minul küll praetud munad voodis ja näitlejate miimikamäng mingit ohohooo elamust ei tekitanud! Pigem piinlikust, et kurat, saa siis muna taldrikule pandud!

Vabandage väga, aga minule see film ei meeldinud. Ma vaataks hea meelega midagi lihtsamat. Aga viimasel ajal pole ma ühtegi filmi suutnud vaadata. Ma jään lihtsalt magama!!!

Aga järgmine kord lähen mina kinno midagi lõbusamat vaatama! Üks chick flick poleks paha! 

Ja Harry… Hm, tema ausalt öeldes üritas kangelaslikult sellest filmist aru saada. Aga ega talle ei meeldinud küll.

Vaata treilerit!

EESTI, MU SÜDAME SÜNNIMAA

Bloged in eesti elu,reizilennuk by lennuk Friday October 26, 2007

Lääneranniku Eesti Päevade moto oli "Eesti, mu südame sünnimaa!". Sellele kaunikõlalisele motole tuginedes valmis Leelo Tungla sule läbi patriootiline luuletus, millele omakorda Olav Ehala viimasel hetkel (valmis nädal aega enne suurürituse algust) kõlama pani.

Siin, kohapeal reageeriti kiiresti. Kokku pandi põlveotsa-lindistusstuudio ja nii see kõla sündiski.

Embleem on minu tehtud! Alguses oli selle kirjutise asemel Lääneranniku Eesti Päevad, ja mõeldud embleemikonkursile, aga kuna minu oma läbi ei läinud, siis tegin selle edukalt ümber paremaks eesmärgiks! Aga nüüd kuulake! 

 

Audio clip: Adobe Flash Player (version 9 or above) is required to play this audio clip. Download the latest version here. You also need to have JavaScript enabled in your browser.

21 queries. 0.726 seconds.
Powered by Wordpress
Reizilennuk Vol 1.